Olerexi tanklakett salvestab klientide ja töötajate iga sõna ning nüüdseks on asjad sealmaal, et tanklakett sai andmekaitsemääruse rikkumise eest kopsaka sunniraha.
- Olerexi tegevjuht Piret Miller toob võrdluseks, et isegi jalgpallikohtunikud on hakanud vaidlusaluseid situatsioone videopildilt üle vaatama – ja see on kõigest mäng. Foto: Raul Mee
Töötajate ja klientide vestluste salvestamine on ilma erandlike põhjusteta keelatud, mistõttu määraski andmekaitse inspektsioon Olerexile Eesti senise aja suurima sunniraha, 25 000 eurot, kuid Olerex ütleb, et ka teised tanklad ja teenindusasutused rikuvad reegleid.
Väidetavalt ei piirdunud lugu Olerexis ainult heli salvestamisega. Andmekaitse inspektsioonile jõudis info, et Olerex kasutab tanklates kaameraid töötajate jälgimiseks ja hindamiseks – sealhulgas hindab, milline on töötaja riietus, kuidas töötaja kolleegide ja klientidega suhtleb, kas töötaja naeratab klientidega suhtlemisel, kas töötaja käib tööjopega suitsetamas, kas tööala on vahetuse lõppedes puhas.
Olerexi kinnitusel kaameraid töötajate hindamiseks ei kasutata, kuid tegevjuhi Piret Milleri sõnul on Olerexi jaoks oluline tagada tanklates turvalisus, mis peab küll toimuma regulatsioonide piires ning leidma tasakaalupunkti privaatsuse ja turvalisuse vahel.
Seotud lood
Andmekaitse Inspektsioon esitas käesoleva aasta 2. detsembril Eesti tanklaketile teate sunniraha rakendamise kohta. Tegemist on Eestis teadaolevalt esimese märkimisväärse rahasummaga, mida ettevõte peab maksma andmekaitsereegilite rikkumise eest.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.