ESG ja jätkusuutlikkuse globaalsed trendid aastal 2023

ESG juhtimine mõjutab ettevõtete riske ja võimalusi turul püsida ja kasvada. Eelkõige võimalusi saada rahastust pankadelt ja investoritelt, müüa oma tooteid/teenuseid eri turgudel, olla konkurentsivõimeline talentide seas, olla usaldusväärne koostööpartner laiemalt.

Äsja-avaldatud Edelman Trust Barometer 2023 uuringu (kaasatud 28 riiki ja 32 000 inimest) kohaselt on inimeste hinnangul äri- ja ettevõtlussektor ainus sektor mida tänases ebastabiilsuses usaldatakse (62%) vabasektori (59%), valitsuse (51%) ja meedia (50%) kõrval. Just ärisektor on see, kellelt oodatakse jõulist sekkumist ja muutusi, sest seal on teadmised ja oskused. Samal ajal on tegevjuhtidesse usaldus märkimisväärselt madal (48%) ning see on viimase aasta jooksul kõige enam langenud usaldusmäär. Seega, olulisemaks muutub see, kas ettevõtete üha jõulisemalt väljaöeldud sõnad kliimaneutraalsuse, võrdse kohtlemise või ka läbipaistva ärijuhtimise suunal on tõesed või on nende taga vaid tahe paista oma töötajate, klientide, investorite ja seadusandjate eest paremad.

Vaadates rahvusvaheliste ESG reitinguagentuuride ja – raamistike aasta prognoose, siis eristuvad selgelt just need kolm ESG ja jätkusuutlikkuse trendi, mis mõjutavad ettevõtjaid ka aastal 2023:

Pangad ja investorid on üha terasemalt hindamas oma portfelli mõju ning seetõttu juhivad üha enam tähelepanu ettevõtetele, kes suunavad oma kasvustrateegiad ja tegevused jätkusuutlikele praktikatele, olles käivitajaks ülemaailmsele rohelisele rahastusele. Euroopa Liidu roheline kokkulepe, mille eesmärk suunata raha kestlike äritegevuste soodustamisse, jätkusuutliku rahastuse taksonoomia määrus, mis seab kriteeriumid, milline on “roheline” äritegevus eri valdkondade ja finantssektori mõjutav Sustainable Finance Disclosure Regulation (SFDR), mis paneb finantsturu osalistele kohustuse raporteerida oma investeeringute mõju – need on vaid näited mõnedest muudatustest mis eri suuruses ja tegevusvaldkondades tegelevatele ettevõtetele kohalduma hakkavad ning seetõttu olulist rolli juba 2023 aastal mängivad.

Kliimakonverentsil COP27 tõdeti, et eesmärk, piirata globaalse temperatuuri tõusu 1,5°C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga – on juba pea võimatu. Olgugi, et globaalse investorite liikumise Climate Action 100 sõnul on 69% globaalsetest fookusettevõttetest (166 ettevõtet, mis tekitavad kuni 80% ülemaailmsetest tööstuslike kasvuhoonegaaside heitkogustest) võtnud endale kohustuse saavutada 2050. aastaks või varem null-süsinikheitmete tase, siis on näha, et ettevõtted ei ole saavutanud edusamme peamiste näitajate osas, sealhulgas 1,5 °C-ga kooskõlastatud kesk-pika perioodi heitkoguste eesmärkide ja kapitaliinvesteeringute strateegiate avalikustamise osas.

Seetõttu kasvab organisatsiooni kliimamõju hindamise ja vähendamise kõrval globaalselt fookusesse ettevõtete väärtusahelaüleste mõjude (mõjuala 3) vähendamine ja vajadus hinnata ja suurendada ettevõtete ja strateegiate kliimakindlust (kliimariskidega kohanemine ja leevendamine).

Samal ajal kui riigid ja suurettevõtted on regulatsioonide poolt survestatud, et oma süsinikdioksiidiheite vähendamiseks midagi ette võtta, siis kasvab turu ja tarneahelate surve tõttu ja ootus kliimamõju hinnata ka väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel.

Sidusrühmad (kliendid, tarnijad, investorid ja aktsionärid) nõuavad ettevõtetelt ESG teemade juhtimise tulemuslikkuse kohta järjest üksikasjalikumat, mõõdetavat ja kontrollitavat teavet. See on pannud KPMG jätkusuutlikkuse raporti uuringu andmeil pea 96% maailma suurimatest ettevõtetest esitama ESG mõõdikute ja tulemuste kohta aruandeid. Sustinere uuring 100 mõjukama Eesti ettevõtte kohta näitas, et Eesti riigi sajast suurema mõjuga ettevõtteist vaid 21% raporteerivad oma ESG mõjusid heal tasemel (saanud enam kui 50 punkti sajast).

Selleks, et aruandluse kvaliteeti kasvatada ja kasvatada ettevõtete panust võrreldavust on rakendumas uus EL kestlikkuse aruandluse direktiiv (Corporate Sustainability Reporting Directive, CSRD), mis seab standardi ja kohustab üle 250 töötajaga ettevõtteid ja avalikke ettevõtteid oma mõjude kohta infot avalikustama. Vaatamata sellele, et aruandluskohustus justkui tundub väheste ettevõtete kohustus, hakkab see oluliselt mõjutama suuremat osa ettevõtteid, kas siis läbi finantseerimise, hankija ja turupartneri ootuste ja laiema avalikkuse huvi kaudu.