Euroopa Komisjon lubab viimase poole sajandi suurimat tollireformi, mille käigus luuakse ka Euroopa ühtne tolliamet.
- Mis täpselt on neid pakkides ja kas sellelt on ka õiglaselt maksu makstud, ei tea lõpuni mitte keegi. Foto: Liis Treimann
Alates koroonapandeemia algusest on e-kaubandus paisunud plahvatusliku kiirusega. Seda mitte üksnes Euroopa Liidu ühisturul, vaid import on püstloodis kasvanud ka kolmandatest riikidest.
Möödunud aastal käis liikmesriikide tollist läbi üle miljardi deklaratsiooni, mille puhul ei suuda aga Euroopa Liit päriselt hinnata, kas kaupadelt on õiglaselt kõik tollimaksud ja käibemaks tasutud. Nüüd püüabki Brüssel olukorra üle kontrolli haarata.
Euroopa Komisjon tutvustab tuleval nädalal liikmesriikidele regulatsiooni, mille eesmärk on panna suured kaubandusplatvormid ise tollitasude eest vastutama. Selle käigus luuakse nii ühtne Euroopa tolliamet kui ka andmevahetusplatvorm, et kõik 27 liikmesriiki saaks rakendada regulatsiooni samadel alustel.
“Oleme aastaid sellele teemale tähelepanu pööranud. Meie hinnangul jääb maksu- ja tolliametil igal aastal sadu miljoneid eurosid käibemaksu saamata, sest puudub info finantsasutustelt, kui palju ja kellele eestlased e-ostude raha viivad,” ütleb Eesti e-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät.
Euroopa Komisjon arvab, et kogu liidu peale on ainuüksi käibemaksupettuse ulatus 50 miljardit eurot aastas. Uus regulatsioon lihtsustaks ka tolliprotsesse, mille mõjuks prognoositakse veel mitu miljardit eurot sääste.
Seotud lood
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.