Aasta ja neli kuud täisautomaatse robotlaoga: „õnneks realiseerus positiivne stsenaarium“

Robotladu avades oli Euronicsil kaks võimalikku tulevikustsenaariumit: positiivne, mis tundus teoreetiliselt võimalik selle süsteemiga saavutada ja pessimistlik, mis sisaldas nüansse, mis võivad valesti minna ja mille tulemusena ei pruugi võit olla nii suur.

„Täna saame kindlasti rõõmu tunda selle üle, et realiseerunud on optimistlik stsenaarium ja me näeme juba järgmisi samme, mida saame tänu sellele projektile ellu viia ning saadavat kasu veelgi suurendada,“ nentis Euronicsi logistikadirektor Rivo Reinson, pidades silmas automaatset pakkeliini, mis on samuti ettevõte tulevikuplaanides. Kuna agahetkel tegutsetakse rendipinnal ning mõtted liiguvad päris omaenda logistikakeskuse suunas, paigutub ka pakkeliini rajamine just sellesse perspektiivi.

Täna räägivad aga numbrid robotlao efektiivsuse kohta iseenda eest: Euroncsi praegune ladu on kokku 24 000 ruutmeetrit, robotladu võtab sellest enda alla vaid neljandiku, ehk 600 ruutmeetrit. Samas käideldakse sellel neljandikul 80 protsenti kõikidest Euroncsi kaupadest, ehk tervelt 4/5.

„Meie arvestuste kohaselt ongi robotlao tasuvuse aluseks 80/20 valem, ehk kui 80% kaupadest on võimalik selle abil käidelda, tasub kindlasti robotlaole mõtlema hakata,“ nentis Reinson ja lisas, et mõistagi on veel mitmeid teisigi hädavajalikke eelduseid: kaubad peavad olema suhteliselt väikesed, et need robotitesse ära mahuksid ning ettevõte peab olema veendunud, et selle sama kaubaga tegeldakse ka 10 või 20 aasta pärast.

„Meil kui elektroonikakaupade müüjal seda riski pole, sest elektroonika muutub ajaga pigem väiksemaks, kui telerid ja suurem kodutehnika välja arvata ning me teame, et tegeleme elektroonikaga ka kümne aasta pärast. Laoteenuste pakkujal on juba keerulisem ning see otsus eeldab väga pikka kliendilepingut väga usaldusväärse partneriga,“ ütles Reinson.

Sõnaga robot seostub paljudel mõte, et robotid tulevad ja võtavad inimeste töö ära. Rivo Reinson päris nii ei arva. „Mingi mõju neil ettevõtte personalipoliitikas kindlasti on, kuid meie näeme seda mõju pigem niipidi, et ta annab inimestele võimaluse teha kõrgema väärtusega tööd. Robotid hoolitsevad täna ikkagi väga lihtsate ja rutiinsete tegevuste eest, mis inimese jaoks ei ole just kõige põnevamad.“

Reinsoni sõnul ei pidanud nad juurde võtma ka kõrgepalgalisi IT-inimesi, pigem läbisid olemasolevad inimesed koolituse, mis süsteemi töös hoidmiseks tarvis on. „Ma pigem näen siin ka sellist võitu, et inimeste töö on muutunud huvitavamaks. Saame pakkuda oma töötajatele teistsuguseid väljakutseid, teistsuguseid ülesandeid kui traditsioonilises laopidamises. Keegi peab nende robotite eest hoolt kandma, et nad iga päev oleks valmis tööd tegema.“

Euronicsi 28 robotit töötavad sisuliselt 24/7 ning kõik mis liigub, see ka kulub. Reinson tunnistab, et aasta ja mõne kuuga pole pidanud ühtegi robotit füüsiliselt remontima, küll aga on süsteemis päris mitmeid sensoreid, mis vajavad aeg-ajalt puhastamist ja sellepärast on vaja neid regulaarselt hooldada. "Ehk pigem on ainsad probleemid tulenenud keskkonnast, ehk kas siis tolmust või muudest teguritest, mille võib-olla inimene ise on põhjustanud.“

Ka paljuräägitud rohepöörde kontekstis on robotladu väga keskkonnasõbralik, sest see tarbib väga vähe energiat. „Esiteks nad asetsevad laos konkreetsel väiksel alal ja nad ei vaja oma tööks erinevalt inimestest valgustust. Seal ei ole vaja suuri alusesiirdajaid või tõstukeid ja muud, mis palju energiat kulutavad,“ tõdes Reinson.