Selveri äriarvestuse juht: kõik märgid viitavad sellele, et midagi oluliselt kallimaks ei lähe

2022. aasta aprillist on toidupoodide mahud olnud languses. Andersoni sõnul pole sensatsioonilist kasvu oodata selgi aastal – kaupmehed tunnevad rõõmu juba sellest, kui müügi langus asendub mõõduka 1-2-protsendise kasvuga.

2023. aasta teises pooles taastus inflatsioonist kiirem palgakasv. „See kindlasti parandab tarbijate kindlustunnet,“ ütleb Anderson, kuid toob välja, et möödunud aastal räsis kõrge Euribor keskklassi ikka korralikult: „Selge on see, et Euribori nulltaset me ilmselt kunagi ei näe, kuid selle -0,5%-1,0% langusel oleks juba tuntav mõju.“

2023 aasta lõpus hakkasid alanema piimatoodete hinnad, hetkel on keeruline prognoosida, millistesse tootegruppidesse veel hinnalanguseid võiks jõuda

„Olulised inflatsiooni alla tõmbajad on olnud kütuse ja energiakandjate hinnad, kuid toidukaupade puhul me suuri hindade langusi lähitulevikus ei näe. Ilmselt jääb inflatsioon käesoleval aastal 4-5 protsendi tasemele. Käibemaksu tõus annab ca +2% panuse, aktsiisitõus kergitab alkoholi hindasid, mis tähendab, et mõõdukas hinnakasv on vältimatu. Aeglustunud hinnakasvu juures tuleb arvestada, et see lisandub kahe eelneva aasta ca +40% kallinenud hindadele“ tõdeb Anderson.

„Kaupmehena oleksime eelistanud, et käibemaksutõus jääb ära. Nõrga nõudluse foonil pole selle tõstmine mõistlik,“ ütleb Anderson ja lisab, et nende protsendipunktide võrra on tarbimine juba nõrgemaks kukkunud. „Riik ei pruugi täiendavat lisa käibemaksu realt kätte saada – see rehkendus võis pisut poolikuks jääda,“ arutleb ta.

Andersoni arvates 2%-line hinnatõus ostuotsuseid oluliselt ei mõjuta. Ta lisab, et üldiselt väheneb ostmine siis, kui inflatsiooni kasv ületab 5% piiri ning 10%-ga on negatiivne mõju juba kindel. „Nägime seda 2023. aastal – kui mingi toode kasvas 20% hinnas, vähenes ostmine 15% ja rohkem. Aasta lõpus käibemaksutõusu hirmu ees etteostmist ei toimunud,“ räägib ta statistikast.

Rahaliselt müüs Selver detsembris veidi rohkem kui 2022. aastal, kuid seda hinnakasvu arvelt, mahtudes jäime jätkuvalt alla eelmisele aastale.

Anderson toonitab, et detsembris oli ostukorvis ajalooliselt suurim kampaaniatoodete osakaal – 55%. „Inflatsioonieelne keskmine kampaaniatoodete osakaal oli 35%. Täna on isegi liha-, piima-, leiva- ja saiatooted, kus inimesed varem eelistasid kindlaid brände, määravaks saanud hind,“ ütleb ta.

Pühade ajal tegid inimesed rohkem ise süüa. „See paistis välja munade, jahu, liha ja värske kala läbimüükidest. Aastavahetuse trend liikus natuke kiiruse ja mugavuse poole – osteti rohkem pooltooteid ja valmistooteid,“ kirjeldab Anderson ning lisab, et jõuludeks tehtud kingipakkides oli toidukaupasid rohkem kui kunagi varem.

Selver vaatab alanud aastat mõõduka optimismiga. Aasta esimestel kuudel senised mustrid oluliselt ei muutu, aga aasta edenedes hakkavad positiivsemad märgid ennast ilmutama. „Usun, et inimeste käekäik läheb 2024. aastal mõnevõrra paremaks,“ tõdeb Anderson ning lisab, et 2024. aastal on toidukaubanduses endiselt teemaks soodushinnaga tooted ja rohkem ise söögi tegemine.

„Eesti tarbijad on õnnistatud tiheda konkurentsi poolest ja see hoiab kõik kaupmehed valvsad – kliendil on sellest ainult võita,“ kinnitab Anderson lõpetuseks.