Raport: kaubaimport Venemaalt hääbub, eksport mitte
Alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas on kaupade ja teenuste import Venemaalt ja Valgevenest vähenenud ligi kümme korda, kuid eksport on liikunud vastassuunas, toob Arenguseire Keskus välja värskeslühirapotis.
Viimased kaks aastat on näidanud, et näiteks puidutööstuses ja metalltoodete tootmises oli soodne Venemaa toore Eesti oluliseks konkurentsieeliseks, märgib Arenguseire Keskuse juht Uku Varblane. Foto: Liis Treimann
Sõja puhkedes ja sanktsioonide rakendudes on import Venemaalt ja Valgevenest kiiresti langenud – kui 2021. aasta viimases kvartalis moodustas see 393 miljonit eurot ehk 4,7% Eesti SKPst, siis tänavu esimeses kvartalis olid vastavad numbrid 40,5 miljonit eurot ja 0,4%. Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse on aga liikunud vastassuunas – 2021. aasta neljandas kvartalis moodustas eksport 1,2% Eesti SKPst ning tänavu esimeses kvartalis oli see tõusnud tasemele 1,5% SKP-st.
Alates sanktsioonide kehtestamisest on iga kümnes Venemaa piiriületaja toonud või viinud üle idapiiri keelatud kaupu. Nende hulgas on olnud ohtralt sõjategevuses kasutatavaid esemeid.
Valitsuse liikmed said täna ülevaate rahandusministeeriumi ja siseministeeriumi koostatud tegevuskavast, mis näeb ette sujuvat üleminekut täielikule tollikontrollile kõikidele Vene Föderatsiooni suunduvatele inimestele ja kaupadele.
Valitsus arutas neljapäeval, 4. juulil, kaubavahetust Eesti ja Vene Föderatsiooni piiril ning otsustas tõhustada järelevalvet sanktsioonide all olevate kaupade liikumise üle.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP,ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.
147 akadeemilist tundi, millest 16 akadeemilist tundi toimub klassiruumis ning 131 akadeemilist tundi toimub 2 kuu jooksul iseseisva- ja mentorõppena (sh iseseisev õpe 121 ak h ja 10 ak h) koolitajaga koos mentorõpe.