Uuring: 19 protsenti vastajatest ostab alati Eesti toitu
Norstat viis Prisma tellimusel septembris läbi uuringu, kust selgus, et 40 protsenti vastajate jaoks on toidukaupade päritolumaa oluline, kuid üksnes 19 protsenti eelistab alati osta Eesti päritolu toidutooteid.
22 protsenti vastajatest märkis, et nad on hakanud Eesti toitu vähem ostma. Foto: Liis Treimann
Norstati korraldatud uuring näitas, et üksnes 19 protsenti vastajatest eelistab alati osta Eesti päritolu toidukaupa. 38 protsenti vastajatest eelistab eestimaiseid toidutooteid siis, kui hind on sama või veidi kallim kui välismaistel toodetel, 19 protsenti siis, kui hind on importtoodetest odavam ning neli protsenti eelistab eestimaiseid tooteid kindlate kategooriate puhul.
Eesti heavy shoppers ehk superostjad on regulaarsete ostjatega võrreldes mitu korda aktiivsemad. Kui regulaarne e-ostja ostab keskmiselt ühe korra kuus, siis superostja kontol on vähemalt neli ostu. DPD e-kaubanduse uuringu andmeil ostsid Eesti superostjad möödunud aastal koguni keskmiselt 6 ostu ühes kalendrikuus.
Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist tõi Coop Foorumil välja 3 põnevat fakti eestimaise toidukauba tarbmisest. Kui tarbijad eelistaksid kodumaiseid tooteid rohkem, siis see tooks tema sõnul riigikassasse aastas samasuure summa, kui planeeritava suhkrumaksu laekumine.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.
147 akadeemilist tundi, millest 16 akadeemilist tundi toimub klassiruumis ning 131 akadeemilist tundi toimub 2 kuu jooksul iseseisva- ja mentorõppena (sh iseseisev õpe 121 ak h ja 10 ak h) koolitajaga koos mentorõpe.