Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta septembris 839 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes müügimaht 4%.
Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid septembris jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 6%. „Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak.
Seotud lood
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta augustis 889 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 4 protsenti.
Omanik: keegi ei soovi pikalt pidada kahjumis äri
Kõige kahjumlikumaid jaekauplejaid leidus 2023. aasta aruannete põhjal nii sisustus- ja moekaupade müüjate kui ka taimekasvatustarvikute ja ravimitega kauplejate seas.
Statistikaameti täna kiirhinnanguna avaldatud teise kvartali sisemajanduse kogutoodangu (SKP) aastases võrdluses 1,7% vähenemine ja kvartali võrdluses 0,2% kasv oli ootuspärane. Seega väljus Eesti majandus üheksa kvartalit järjest kestnud kukkumisest, vähemalt esialgsete andmete järgi. Aeglustumas on ka aastases võrdluses arvestatud SKP langus, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Vaatamata Eesti majanduse aeglasele taastumisele on sektorite kindlustunne jätkuvalt nõrk. See pidurdab majandusaktiivsust ja tarbimise kasvu, kuid intressimäärade langus peaks euroala sisemajanduse nõudlust järgmisel aastal hoogustama, prognoosivad Swedbanki ökonomistid.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.