Tuleviku kaubandus teab kliendi soove

Lootsin, et ei oleks sedasi nagu arsti juures, et hõigatakse üle ukse, Heiti Kender Teie kord. Tõepoolest, seekord ei olnud nii. Tuli naeratav töötaja otse üle saali minu juurde. Alguses ei pannud tähele, kuid pärast nägin, et töötajad justkui teadsid kõiki kliente.

Peale tööjuttude ajamist, küsisin kuidas on võimalik, et töötajatel on nii hea mälu? Ei saa ometi olla võimalik, et istutakse ja õpitakse nimesid ning nägusid pähe? Tean, et sotsiaalsetel üritustel on küll nii – küllap on ka enamik näinud filmi „Saatan kannab Pradat“, kus kaks assistenti ütlevad diivale ette, kes parasjagu just seltskonnas lähenemas on. „Pankur see ja see, kel oli just selline projekt ja tema laps õpib seal.“

Automatiseerimine ja arvutite kasutamine on see, mis teeb meid inimlikumaks. Kui me suudame neid hästi kasutada, et see kõik tundub loomulik, siis on see meie võit. Kliendiandmeid arvutisse toksida ei ole inimlik.

Mõned kasutavad arvutit lihtsalt helisalvestisena ning küsivad kliendi andmeid, aga neid ei kirjutata arvutisse vaid salvestatakse helina. Kui tekib vajadus, võetakse sealt, kas siis helina või on juba arvuti tuvastanud kõnest telefoninumbri ja e-maili. Meie väikese emakeelega on see protsess veel arendusjärgus, aga inglise- ja muude suurte keeltega saavad arvutid suurepäraselt hakkama.

Enamik kasutajaid teab, et kui Amazonist ostad, siis tõmmatakse teid põhjatusse ostmiskeerisesse. „Ostsid selle toote ning vaatasid seda, sulle võib huvi pakkuda ka need tooted“. Kaup, mida meile pakutakse, tundub tihtilugu olema just see, mida oleme otsinud.

Jaekettide kliendikaardid võimaldavad seda sama teha. Praegu on see piirdunud küll sarnaste toodete pakkumisega ning ma ei ole kindel, kui palju on seal andmete süvaanalüüsi.

Süvaanalüüsi kohta üks hea näide: uuringud näitavad, et lasteootel emad hakkavad eelistama lõhnatuid kreeme ning ostavad ka niiskeid puhastuslappe, mida pole lõhnastatud sidruni- või muu essentsiga. Seda teades, võib samale kliendile pakkuda kuu pärast toetavaid pükse, pehmeid rätikuid ja 6-7 kuu pärast mähkmeid ja lapsekäru.

Üks maruvihane isa tormas kord supermarketisse ja nõudis ülemust. Et miks tema 15-aastasele tütrele saadetakse otsepostitusi rasedatele mõeldud pükste ja mähkmetega. Tema kallis silmatera õpib koolis ja tal ei ole plaan titemasinaks hakata.

Paari päeva pärast tuli see sama mees vabandama, sest ta oli oma tütrega maha istunud ja rääkinud ning selgus, et seekord teadis supermarketi arvuti tema tütrest rohkem kui ta ise. Ning kõik tänu automatiseerimisele ja andmete süvakaevandamisele. Kui me suudame seda piisavalt veenvalt teeselda, et me hoolime, siis seda ka usutakse.

Tagasi algusesse minnes, siis selgus, et sisenedes teeb firma kaamera automaatselt pildi. Teenindaja küsib nime ning see lisatakse pildile. Kui järjekord minuni jõuab, siis teenindaja vaatab pilti ja nime. Nende andmete põhjal otsib mind välimuse järgi üles. Isegi kuulus ei pea olema.

Kui nüüd suudaks kõik muu ka automatiseerida, et näiteks pakutakse mulle just neid tooteid, mida teised minusugused kasutavad, siis oleks see mõlemapoolne võit. Siis tunduks antud ettevõte inimlik.

Täpsemalt IT innovatsioonist kaubanduses tuleb juttu seminaril "Kuidas IT lahenduses kaubanduses raha teenima panna?", mis toimub 20. märtsil. Täpset kava saab vaadata siit.