Kallinevale toidule väiksem käibemaks

Võimalik riigipoolne lahendus selle leevendamiseks oleks toiduainete käibemaksu alandamine. Praegu on see 20%, ajakirjadel näiteks seevastu 9%. Teatavasti reguleerib riik igal aastal olulisel määral näiteks ka alkohoolsetele jookidele kehtestatavat aktsiisimäära, millest sõltub toote lõpphind.

Hiljutise näite riigi võimalikust abist saab tuua ka Soomest, kus toiduaineteamet andis loa panna müügile venekeelsete siltidega tooted, mis olid mõeldud Venemaa tarbijatele, kuid mida vastusanktsioonide tõttu ei saanud sinna vedada. Odav juust, jogurt, hapukoor ja teised piimatooted põhjustasid kauplustes suurt tunglemist.

Segadust tekitavad sooduspakkumised. Iga päev kohtame kauplustes ka toiduainete sooduspakkumisi, kuid siin on küsimus, kas ikka saame alati kõige parema pakkumise või milline peaks üldse olema toote hind tegelikkuses. Kohaliku toidukauba osatähtsus turul on väike, see ei mõjuta oluliselt ka hindu. Kuigi põllumajandussaadused on alati odavamad olnud, tuleb tihti ette olukordi, kus sama toode teise kaubamärgi nime all on sõltuvalt kauplusest isegi kaks korda kallim. Eriti kurioosseks teeb olukorra, kui sama toode on erinevates kauplustes sooduskampaanias ning hinnaerinevus on märgatav.

Kaupmehed soovitavad klientidel osta korraga ka rohkem, aga leiba ega piima ei osta ju tavatarbija nädalateks ette.