Baltikumi toidukaupade ketid: kes ostab keda?

Esiteks tekitab turu konsolideerumiseks täiendava surve Lidli tuleku ootus, kuid isegi sellest sõltumata on täna turul muutusteks soodne hetk, sest palju vaba raha otsib rakendust.

Näiteks Prisma võimekust Eestis turgu haarata ei tohi alahinnata, sest oma regioonis (Soome, Eesti, Peterburi) on tegu mahtudelt suurema ettevõttega kui kõik Eestis või Balti riikides tegutsevad konkurendid. Kaupluste arvu kahekordistamine on teostatav, kui Prisma plaanib rajada Eestisse mingi väiksemate kaupluste formaadi või ostab väiksemate poodidega tegutseva konkurendi. Üks selline kõlbulik kandidaat on näiteks ABC Supermarkets oma Comarketi ja Delice kaubamärgi all tegutsevate kauplustega.

Hüpermarketite osas ma ei näe, et turul oleks Prisma jaoks piisaval hulgal sobiliku asukohaga kinnisvara sellises mahus uute kaupluste avamiseks, sest toimiv hüpermarket vajab enda ümber kaubanduskeskust. Seetõttu eeldab hüpermarketite arvu kasvatamine kindlasti mõne konkurendi ostu.

Ükski Eesti jaekett ei suuda Lidliga hinnaga konkureerida

Lidli tulek avaldab siinsele toidukaupade turule kindlasti olulist mõju. Esiteks, tegemist on kõige suurema globaalse haardega turuosalisega, kes siin tegutseb. Toiduainete kaubanduses on mahtudel oluline roll, sest see annab Lidlile eelise sisseostu, logistika ja ladude osas ehk kaupade müügihinnas. Ükski Eesti jaekett ei suudaks hinnaga konkureerida, kui Lidl paiskab siin regioonis müüki mõne Saksamaa suurtööstuse laojäägi. Globaalselt on Lidli kõrval kõik tänased turuosalised väikesed tegijad: nii Selver ja Coop, kes tegutsevad ainult Eestis, kui ka Maxima ja Rimi, kes tegutsevad küll lisaks Balti riikidele veel mõnel turul.

Teiseks, ilmselt siseneb Lidl turu kõige alumisse segmenti, kus kliendid vaatavad peamiselt hinda ja selline segment on kõige suurem. Lidl on tegija nende klientide seas, kelle jaoks on kauba päritolust, maitsest ja tervislikkusest on olulisemad kogus, promillid ja hind. Seetõttu avaldab Lidli tulek otsesemat mõju Grossile, Maximale ja Coopile, kellel on täna kõige rohkem samas segmendis kliente. Prisma, Selver, Rimi ja teised, kes tegutsevad pigem keskmise või kõrgema turuniši nimel, tunnetavad Lidi tuleku mõju vähem.

Kolmandaks, kahandab Lidli tulek kodumaise toiduainetööstuse turuosa. Ka kõige suurematel Eesti toiduainetööstustel on raske pääseda Lidli tarnijaks, sest ei suuda pakkuda piisavat mahtu ja konkureerida Euroopa suurtööstuste hinnaga.

Võimalusi ühinemisteks on palju

Võimalusi, kes kellega ühineb, on palju. Näiteks Selver kui börsiettevõtte olulisim tütar vajab investorite jaoks häid uudiseid ning võib otsida kasvuvõimalusi. Samas ei saa välistada, et tugeva äriplaani koostamise abil suudab ka ükskõik milline turuosaline kaasata piisavalt kapitali konkurendi ostuks.

Samuti ei saa välistada, et Balti turule soovib siseneda täiesti uus rahvusvaheliselt suur tegija. Näiteks on meie lähiriikides aktiivsust näitamas Prantsuse päritolu Auchan, kelle spordikaupa müüv sõsarkett Decathlon siseneb lähiaastatel Leedu turule.

Kui vaadata turgu välistamismeetodil, siis üle-baltiliselt tegutsevate Rimi ja Maxima ühinemine oleks regulatiivselt keeruline. Samuti Coopi müük kui mõne konkurendi ost oleks ettevõtte ühistulisest omandistruktuurist lähtuvalt ilmselt ebatõenäoline.

Autor: Risto Vahimets, Ellex Raidla