Äripäeva arvamusliider: kui raha rändab piiride taha, jääme kõik vaesemaks

“Tarbimine on hetkel ikka nii palju alla läinud. Septembrikuu on drastiliselt viletsam kui oli enne,” ütles Väät “Äripäeva arvamusliidri” saates. Väädi sõnul teeb kaupmeest ka murelikuks see, et valitsus raiub, justkui oleks mure majanduse pärast virisemine ja tegelikult on kõik hästi. “Tegelikult on see ju jama. Majandus on all, käibed on vähenenud.” Väät rääkis ka, et kui maksud tõusevad, peab ka kaupmees hinda tõstma ning see teeb ta olukorra veel viletsamaks. “Kaupmees on raske olukorra ees,” lisas Väät.

Saates rääkis Väät ka teisest suurest murest. Nimelt jääb riigil kaubanduses üle saja miljoni euro käibemaksust teenimata ja probleem võib üksnes süveneda. “Eesti majandusest moodustab sisetarbimine umbes poole. See, et Eestis on kallis, ei tule keskmisele eestlasele üllatusena ning negatiivne stsenaarium on see, et hakatakse ühe rohkem eelistama välismaiseid veebipoodide. Need numbrid SKT-s ei kajastu,” rääkis Väät.

Samuti tõdes Väät, et samas Eesti kaupmees ei suuda Aasiaga konkureerida. “Reklaamiga püüda inimest täna ükskõik, kust maailma otsast,” rääkis ta ning lisas, et võimekus Aasia populaarsematel e-poodidel teha reklaami on väga suur ning lõppkokkuvõttes loeb tarbija jaoks kõige rohkem lõpphind, millega ta toote kätte saab.

“Üks asi on Hiina kaupmees, teine asi on see et Eesti ostukorv ongi aastaga 20 protsenti langenud. Inimesed otsivad odavamat kaupa,” rääkis Väät. Ta lisas, et odavamat kaupa ei paku mitte ainult veebipoed üle maailma, vaid ka piiriäärsed kaupmehed, kes suudavad sama kaupa, mis on müügil ka Eestis, pakkuda mitukümmend protsenti soodsamalt.

Kui rääkida sellest, et kas pisikesel Eestil on võimekust teha kasulikku eksporti ja sellega ise silma paista, siis seda väidet Väät ei hellita, kuid ta näeb ka pisikese riigi võlusid. “Eksport ei tasu ära, sest meie mahud on lihtsalt nii väikesed ja seda head hinda on raske leida. Väike olemine on samas hea, sest välismaine siseneja tihti ei tule siia väiksesse riiki oma laoga. Eesti saab kaupmees kaupa kiirelt kätte toimetada. Samuti on hea omnichanneli pool – kui veebipood ja füüsiline pood on hästi ära ühendatud, on meie kaupmehel väga suur eelis.”

Seejuures ei maksumure ega kaupmehe mure pole üksnes nende oma, sest tarbimine tervikuna moodustab poole kogu Eesti sisemajandusest. Ja mida rohkem sellest rahast rändab piiride taha, seda vaesemaks jääme kollektiivselt me kõik.

Saates selgitab Väät, millised on selle sügise ohumärgid ja ka pikemad trendid. Mida tähendab e-kaubandus traditsioonilistele kaubanduskeskustele ning mis rolli mängivad selles kõiges rohemajandus ja meie kõigi ökoloogiline jalajälg.

Ja lõpuks meenutab ta paari aasta tagust aega, mil pensioniraha jõudis järsku kaubandusse: “Mul jääb elu lõpuni meelde, kuidas üks suur elektroonikamüüja ütles: mul on paha seda raha, mis meile viimasel kuul on toodud, vastu võtta. Inimene tuli sisse ja palus kõige kallimat kaamerat – ostis, sest ta oli seda alati tahtnud ja nüüd oli raha.”

Intervjueeris Indrek Lepik.