Tänases COVID-19 mõjutatud maailmas kutsutakse üha enam inimesi üles kasutama igapäevaselt ostude tegemiseks e-poe abi. See paneb aga ettevõtjad olukorda, kus e-äri maksimaalse võimekuse nimel tuleb astuda konkreetseid samme.
Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul
Kui senine tendents on näidanud, et e-poe kaudu tehtavate ostude maht kasvab aastast aastasse umbes 25-30%, siis nüüdseks oleme olukorras, kus veebipoe olemasolu, ostude tegemise mugavus ja lihtsus ning lai kaubavalik on ettevõtja edus oluline, sest e-äri osakaal on kujunemas nii kodumaal kui piiriüleselt üha mastaapsemaks.
Samuti näitab Eesti ettevõtjatele suurt potentsiaali piiriülese e-kaubanduse osakaal. „Täna ekspordivad ehk teevad piiriülest müüki Eesti väikestest ja keskmistest ettevõtetest vaid 8%, mis paigutab meid Euroopa Liidu riikidega võrreldes pingerea teise poolde. Eestlaste endi e-ostudest on 40-45% piiriülesed ehk siis kaupmeestest väljapoolt Eestit ning see hulk kasvab samamoodi kui kohalikust e-poest ostmine. Seda enam on oluline, et kohalikud e-ettevõtjad püsiksid konkurentsis, teisalt on e-äri aga kindlasti üks mõistlikumaid ja kuluefektiivsemaid viise ekspordiga alustamiseks,“ sõnab siinkohal E-kaubanduse Liidu tegevjuht Tõnu Väät.
Millised on e-kaubanduse peamised komistuskivid?
Viimased uuringud näitavad, et 70% ostukorvidest ehk potentsiaalsetest tehingutest hüljatakse enne maksmist ehk tegemist on mingil põhjusel pooleli jäänud tehingutega. Viiest kolm e-poodi ei jälgi ega tegele aga senini hüljatud ostukorvidega Eestis. Samuti ei analüüsita piisavalt, mis on tehingust loobumise põhjusteks – kas siis ebamugavad maksevõimalused, ootamatu lisanduv transporditasu või lihtsalt ümber mõtlemine – siinkohal tuleks need põhjuseid proovida lahendada. Edukamad ostukorvi hüljanutega tegelevad e-müüjad väidavad, et väikese lisasoodustuse või meeldetuletuse ja ostukorvi hüljanute süsteemse tegelemisega on võimalik e-poe käivet kasvatada kuni viiendiku.
Hiinas ja USAs tehakse juba 90% e-ostudest mobiilist, Eestis on see näitaja üle 70%. Teisalt on üks Eesti e-poodide peamistest probleemidest puuduv mobiilivaade ja puudulik kasutajamugavus. Seega tasub võtta aega, et arendada nutiseadmes töötav e-pood, mille kasutajamugavusele ei ole etteheiteid.
Samuti ei tunne e-äri piire – kuller viib paki saajani ükskõik millisesse maailma paika ehk tähelepanu tuleks pöörata ekspordivõimalustele. Meie e-poed teevad piiriülest müüki vaid 8%, samas ületab nii Alibaba müügikeskkonna kui ka mitme suurriigi päevane e-ostude käive 1-2 kordselt Eesti riigi SKP. Müügikäibe kasvatamise potensiaal on miski, millele tasub tähelepanu pöörata.
Veebikoolitus ja toetavad tegevused
Kuidas aga muuta e-pood klientidele senisest atraktiivsemaks? Või kuidas e-poe loomist alustada? Kel mõlguvad peas sellised mõtted, neile tulevad appi maakondlikud arenduskeskused.
„Osalesin e-kaubanduse baaskursusel eesmärgiga viia sotsiaalmeedialehel toimuv toodete müük e-poodi. Iga koolituse moodul oli väga kasulik, käsitledes kõiki aspekte, mida on vaja teada hea e-poe loomisel (veebiplatvormidest kuni logistikani, sinna vahele mahtus seadusandlust, makselahendusi ja turundust).
Kuna koolitus toimus veebikeskkonnas, siis suureks plussiks oli järelvaatamise võimalus ning teiste koolitusel osalejatega suhtlemine (chattimine), suhtlusi, kus anti kasulikke veebilehti ja nippe oli hea pärast üle vaadata (tänaseni on hea infot otsida). Koolitus andis teadmise, millist veebipoodi ma soovin. Peale koolituse läbimist oskan veebidisaineri ja arendajaga rohkem „ühte keelt“ rääkida. Soovitan koolitust kõigile, kel mõlgub mõttes uue veebipoe tegemine või olemasoleva muutmine täiuslikuks.“
Anneli Kattai, VIKIM OÜ:
Koostöös E-Kaubanduse Liiduga on maakondlikud arenduskeskused alustanud teadlikku tegevust valdkonna elavdamiseks ning ettevõtjate teadlikkuse tõstmiseks. „Maakondlikes arenduskeskustes pakutakse ettevõtjatele toetavaid tegevusi ning erinevaid koolitusi, mis aitavad ettevõtjal kas siis eduka e-poe üles ehitada või annavad näpunäiteid juba olemasoleva e-poe tegevuse efektiivistamiseks,“ soovitab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul ühel või teisel juhul pöörduda küsimuste korral kohaliku maakondliku arenduskeskuse poole. Ühtlasi alustati 2019. aastal laiema avalikkuse teavitamist ning kõige mugavamaks võimaluseks sai teha seda läbi videokoolituse.
Ettevõtlusnädal – võimalus tutvuda ning tutvustada end valdkonnapõhiselt
Samuti alustati üle-eestilise ettevõtlusnädala raames e-kaubanduse veebiseminaride sarja korraldamisega. Ettevõtlusnädal kätkes endas viiel päeval tehtavaid erinevaid veebiseminare e-kaubanduse teemadel. Et temaatikat, mida käsitleda, on palju, räägiti näiteks e-äri alustamisest, tutvustati sellega seonduvaid seadusi, räägiti e-äri makselahendustest ning turundusvõimalustest jne. Sel aastal võttis ettevõtlusnädala e-kaubanduse veebiseminaridest osa üle 2000 huvilise ning plaan on sellega ka järgneval aastal edasi minna.
„Oktoobri esimesel täisnädalal toimuv ettevõtlusnädal annab võimaluse ettevõtjatel tutvuda ja ühtlasi ennast tutvustada läbi erinevate tegevuste ja koolituste,“ tõdeb Andres Huul, lisades, seni on ettevõtjate huvi ettevõtlusnädala vastu olnud nagu juba öeldud suur.
Lisaks alustati käesoleval aastal ettevõtjatele mõeldud e-kaubanduse baaskursuse ning kasvuprogrammiga. Kui baaskursus on mõeldud eelkõige e-äriga alles alustavale ettevõtjale, siis kasvuprogramm aitab aru saada juba e-poodi omaval ettevõtjal sellest, milliseid vigu enim e-äris tehakse, mida potentsiaalne klient vajab ning mida ja kuidas paremini teha, et e-äris edukas olla. Seni toimunud kursuste raames on ära kaetud üle 80 ettevõtte ning näha on, et temaatiliste kursuste vastu on huvi suur.
Et eestikeelsesse gruppi mahtus sel aastal 25, venekeelsesse aga 30 ettevõtet, siis tasub tähele panna, et koolitustel osalemiseks tuleb kandideerida – järgmise aasta koolituste info ilmub www.arenduskeskused.ee kodulehele juba aasta alguses.
Artikkel on valminud Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.
147 akadeemilist tundi, millest 16 akadeemilist tundi toimub klassiruumis ning 131 akadeemilist tundi toimub 2 kuu jooksul iseseisva- ja mentorõppena (sh iseseisev õpe 121 ak h ja 10 ak h) koolitajaga koos mentorõpe.