Ebaausate kaubandustavade tõkestamise seadus mõjutab ettevõtteid toidu tarneahelas põllumeestest jaekettideni

Konverentsikorraldaja, rahastusplatvormi SupplierPlus arendusjuhi Uve Poomi sõnul pidid ettevõtted üleminekuaasta jooksul oma lepingud viima seadusega vastavusse. „Kui nüüd küsida, kuidas on PTEKS muutnud äritavasid toidu- ja jaemüügisektorites, siis ulatuslikke mõjusid on veel vara hinnata, aga esmaseid märke on näha. Pigem tuleks veel aasta aega anda,“ selgitas ta.

Lisaks positiivsetele ilmingutele on Poomi sõnul ilmnenud ostu-müügi tehinguid, kus keegi jääb ka n-ö hammasrataste vahele. „Toidu tarneahelas müüvad suuremad firmad oma väiksematele tarnijatele sisendeid kuudepikkuste maksetähtaegadega. Kui sellised tehingud keelatud on, siis peavad ettevõtted oma käibekapitali ümber struktureerima ja kõik ettevõtted ei pruugi vajalikus mahus krediiti saada,” osutas Poom.

Advokaadibüroo Ellex Raidla partneri Martin Mäesalu täpsustas: "UTP direktiivi kohaldamisega on kaasnenud vajadus tarneahelate ümberkujundamiseks. Erinevalt paljudest teistest riikidest kehtib Eestis seadus ettevõtetele sõltumata nende suurusest. Peamised küsimused seonduvad maksetähtaegade pikkusega - kui tähtaegu ka surutakse seadusega lühemaks, siis see mõjutab äritavasid ja käibekapitali korraldust tarneahelates."

Turuosaliste kinnitusel on PTEKS mõju juba avaldunud, eriti puudutab see kaubanduskette, kes on oma tarnijate ehk toidutootjatega tarnelepinguid muutnud. Poomi hinnangul on mõju Baltikumis ja Eestis mõnevõrra tagasihoidlikum kuna meil ei viljeleta nii pikkasid maksetähtaegu kui näiteks Lääne-Euroopa riikides. „Mõnevõrra on toidutootjate maksetähtajad vähenenud. Mis on aga huvitav, et PTEKS on suuremat mõju avaldanud toidutootjate kokkuostu poolele. Seal on teatud juhtudel maksetähtajad lühenenud ja mõju on paljude ettevõtete jaoks positiivne,“ avaldas Poom. „Seaduse üheks eesmärgiks oligi, et põllumajandustootjaid aidata. Neid protsesse hakatakse tarneahela lõpust, just jaekettide poolt, mõjutama,“ selgitas ta.

Poom lisas: „Konverentsil räägimegi, kuidas seadus mõnda ettevõtet mõjutab positiivselt ja teistel on võib-olla tekitanud komplikatsioone. Eesmärgiks ongi nii häid kui halbu ilminguid käsitleda. Tarneahelate korraldamisel on maksetingimused tähtsal kohal ja neid saabki kiirendada ühest küljest selle seaduse jõuga ja teiselt poolt läbi arvete rahastamise ehk faktooringu. Faktooringulahendust tuleb aga kasutada viisil, mis on seadusega kooskõlas.”

AS HKScan Estonia äriarendus- ja planeerimisdirektor Martin Küüsmaa, kes moodulis avab toidutootja vaadet ütles, et HKScani mõjutas PTEKS rakendumine kokkuvõttes negatiivselt, kuna nad pidid hankijate maksetähtaegu muutma rohkem kui klientide omasid. „Ma usun, et mõju võib olla ettevõtetel erinev, aga meiesuguse suurettevõtte puhul leidub omajagu kohti, kus seaduse rakendamine ei täida oma eesmärki põllumajandus- ja toiduettevõtteid aidata. Näiteks tekitas segadust olukord, kus samalt tarnijalt ostetakse nii regulatsiooni alla kuuluvaid kui ka mittekuuluvaid kaupu või see, et eri riikides on EL direktiivi rakendatud eri kaupadele,“ avaldas Küüsmaa.

HKScani kogemus on näidanud, et kõigil turuosalistel ei ole infot PTEKS´ikohta. „Ma ütleks, et ettevõtete teadlikkus on kohatine: on neid, kes on meie poole maksetähtaja vähendamise sooviga pöördunud, on neid tarnijaid, kelle puhul oleme ise lepingumuudatuse algatanud,“ rääkis Küüsmaa.

Advokaadibüroo TGS Baltic advokaat Mari Anne Rohtla ütles, et kuna PTEKS nõudeid hakati rakendama alles möödunud aasta septembrist, on advokaadibüroodel olnud päris palju tööd tarneahela lepingute muudatustega. „Omajagu on olnud ka küsimusi seoses PTEKS kohaldamisalaga – meie poole on pöördutud, kui on soovitud saada tõlgendust selle kohta, kas ühele või teisele tootele saab PTEKS nõudeid laiendada või mitte. See on oluline küsimus, sest PTEKS tagab müüjatele täiendava kaitse ja ebaõige tõlgendus võib müüja sellest ilma jätta,“ toonitas Rohtla.

Need ettevõtted, kes pole lepingute muutmisel omavahel rahuldava lahenduseni jõudnud, on pöördunud ka kohtute poole. Rohtla rääkis, et kuna teema on piisavalt uus, siis kohtulahenditest on veel vara rääkida. „Üldises plaanis on põllumajandussektoris siiski vaidlusi palju, peamine vaidluspunkt on just konkreetselt lepingute täitmisega seotud nõuded. Turul on tekkinud ka erinevaid arusaamu maksetähtajaga seotud reeglite üle, mistõttu ei ole välistatud, et ka sellel teemal on lähiajal kohtupraktikat tekkimas.“

Rohkem infot Tallinn SCF Summit 2023 kodulehel