Hinnatõus, mis lepiti kokku

"ASi Pere nõukogu esimees Rein Kilk ütleb, et ajal, kui tooraine on kaks korda kallinenud, ei mõista ta leiva hinna tõusu taunivaid hüüatusi. "Vaadake, mis maksab leib Soomes ja Rootsis. Kui tooraine hind on praeguseks kahekordistunud, siis mille arvel me edaspidigi saaksime hinda all hoida. Kallineb kütus, elekter kordades. Kolmandik hinnast on riigimaksud. Tulgu siis keegi ja aidaku seda hinnakujundust teha! Näidaku ära, mille arvel võiks seda hinda siis paigal hoida? Sama hästi võiks öelda ju, et kütus võiks jätkuvalt maksta 2,5 krooni/liiter nagu taasiseseisvumise alguses," on Kilk nördinud.

"Kui keegi tarkpea teatab näpuga ninas nokkides ja lakke vaadates, et Eestis on hinnad niigi kõrged ja välismaal on pagaritooted justkui odavamad, siis pole see "analüütik" viitsinud isegi arvutit lahti teha, veendumaks, et seal on pagaritooted lausa mitu korda kallimad. Näiteks Kanal 2 "Reporter" veendus teisipäeval oma silmaga, et Brüsselis on saia kilohind ligi viis korda kõrgem kui Eestis," toob ärimees näite.

Kilk: alla omahinna saab müüa vaid lühikest aega

Loen Kilgile ette Chicago börsil kaubeldava nisu viimase aasta hindu ning selgitan, et praegune hinnatõus pole erakordne, vaid nisu hind ongi pidevalt üles-alla kõikunud. Ühtlasi küsin, miks ei ole Eestis leiva-saia ja pagaritoodete hinnad kordagi langenud, vaid pigem tasapisi kogu aeg kerkinud.

"Kõik sõltub sellest, kui kaua keegi alla omahinna suudab toota. Vahepeal müüdi meil ju ka piima kõvasti alla omahinna, aga kui jätkusuutlik selline asi on? Tootjalt küsitakse ka praegu, kas müüd sellise hinnaga või mitte, võta või jäta. Lühikest aega saab tootja odavalt müüa, aga millega see lõpeb?" küsib Kilk retooriliselt.

Tere piimatööstuse omanik ja juht Oliver Kruuda ütleb, et tema ei kavatse enam võikilole veerand hinda peale maksta, mistõttu on ainult ajaküsimus, millal selle hind kerkib.

"Hinnakujunduses peavad tööstused tooraine kallinemisele reageerima, kuid enamjaolt ei ole me suutelised tarbijani hinnatõuse väga paindlikult viima. Hea näide on või, millest neljandiku on praegu tööstused omavahenditest kinni maksnud, aga siin peab tulema muutus. Me ei taotle ülikasumeid, aga 10% tootlust lubab meil julgemalt investeerida ja tootearendusega tegeleda," nimetab Kruuda võimaliku või kallinemise protsendi.

Ta lisab, et Tere on tegelikult juba ammu rahvusvahelises konkurentsis. "Peterburi supermarketis peab tarbija otsustama meie ja globaalse tegija toodete vahel. Ja mis siin salata, kui Eestis elektri hind tõuseb, siis meie konkurentsivõime väheneb," tähendas piimatööstuse omanik.

Saku Õlletehase müügidirektori Margus Kasteini sõnul on energia hind pärast vabaturule minekut tõusnud 20%, kütusehinnad kerkinud umbes kümnendiku ning lisaks on oodata teravilja ja linnase hinna tõusu. "Saku Õlletehase hinnatõusu põhjuseks on ka asjaolu, et viimase kahe aastaga on aktsiisi tõstetud neljal korral, kokku ligikaudu 50%, ja käibemaksu üks kord," lisab Kastein.

Vitsur: toiduainete hinnatõus on paratamatu

Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur märgib, et hinnamuutuste mõju ei avaldu tarbijahinnaindeksis kunagi korraga, vaid aja jooksul. "Lisaks sellele avaldab nüüd toiduainete hinnale survet põud ja osaline ikaldus Venemaal. Jahu, liha ja piima ning nende toodete hinnatõus on nüüd paratamatu," usub asjatundja.

"Kiirelt kasvav eksport näitab, et need kallinemised pole meie kõige olulisemate ekspordisektorite konkurentsivõimet vähendanud. Küll aga peaks hinnatõusu jätkumine panema meid muretsema Maastrichti kriteeriumide pärast," hoiatab Vitsur.

SEB ökonomisti Hardo Pajula väitel on konjunktuuriinstituudi mõõdetav tajutud hinnakasv sel aastal hoogsalt kerkinud. "Esialgu ma selle pärast veel väga ei muretseks, kuid mingil ajal võib liigkiire hinnatõus muidugi taas probleemiks kujuneda. Arvan, et inflatsioonitempo jääb ka järelejäänud kuudel oma praegusele tasemele ning võib isegi veidi kasvada," arvas Pajula, lisades, et edaspidi võiksid hinnad näidata 3-4% aastakasvu.

Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets usub, et kindlasti veavad hinnatõusu nõudluse kasv ja euro-ootus. "See on üldteada varasematest liitumistest, et elanikkonna inflatsiooniootus oli kõrgem tegelikust inflatsioonist. Neid inflatsiooniootusi kasutataksegi nüüd varmalt ära. See on minu arvates peamine põhjus, miks hinnad tõusevad. Muu on kõik ilus jutt, mis sinna juurde käib," nendib Eamets.

Ta lisab, et kuigi Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täitmisega võib Eesti peatselt jänni jääda, on eurootsus tehtud ja seda ei muuda miski. "Siiani ei ole ka kedagi kriteeriumide mittetäitmise pärast välja visatud," lohutab Eamets.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul süvendab EL praegu majanduspoliitika koordineerimist ning tasakaalustamatused, sealhulgas keskmisest kõrgem inflatsioon, pälvivad suuremat tähelepanu.

"Pole siiski oodata, et paariprotsendiline inflatsiooni kõikumine suurt survet põhjustab, kui eelarveraam ja keskpangapoliitika korras on," märgib Ligi.