Eesti Pank pelgab palgatõusu

Eesti Panga hinnangul on Eesti majandus langusest kiiresti taastunud, kuid kasvutempo hakkab aeglustuma.

Majanduspoliitiliselt on oluline toetada tasakaalukat arengut ehk tööturu olukord ei tohi majandust koormata, palgakasv peab sõltuma ennekõike tootlikkusest ja oodatud paremad maksulaekumised tuleb riigil säästa, märgib keskpank.

Eesti Panga värskes prognoosis öeldakse, et Eesti tööhõive on kasvanud oodatust mõnevõrra kiiremini. Uute töökohtade kasvutempo on sel aastal hoogsam tööstuses ja ehituses.

Palgakasvu võib tagant tõugata välismaale tööle asumine, pidurdada aga pikaajaline tööpuudus. Üle kahe aasta tööta olijate arv keskpanga hinnangul sel aastal oluliselt ei alane.

Eesti Panga prognoosi kohaselt saab läbi ka ekspordi langusjärgne kasvuhüpe Sel aastal kasvab eksport püsihindades 22,5%, järgmisel aastal 4,7% ja 2013. aastal 6,4%.

Praegune kiire majanduskasvu tempo on Eesti Panga hinnangul ajutine ning aeglustumine on vajalik pikaajaliseks kasvuks. Värske prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus sel aastal 6,3%, järgmisel ja ülejärgmisel aastal 4,2%.

Eesti Pank on seisukohal, et maailmakaubandus ja ka euroala majandus on langusest kiiresti taastunud ning Euroopa viimase aja majandusnäitajad kinnitavad kasvutrendi kinnistumist. „Inflatsiooni ootused on küllaltki hästi kontrolli all. Kreeka riigirahanduse kriis kätkeb küll suuri riske kogu euroala jaoks, kuid seni on kriisi reaalne mõju euroala majandusele olnud väheldane,“ märgib Eesti Pank oma värskes majanduskommentaaris.

Oodatakse toormehindade tõusu raugemist ning prognoositakse, et euroala inflatsioon võib langeda 2012. a alla 2%. Euroopa Keskpanga selle aasta inflatsiooniprognoos on 2,5 - 2,7%. Eesti inflatsioon on olnud euroalast heitlikum, kuid olemuselt sarnane, mistõttu pidurdub hinnakasv ka Eestis.

Eesti järgmise aasta inflatsioonitempoks prognoosib keskpank 2,5% ja 2013. aasta inflatsioonitempoks 2,9%. Eesti Panga selle aasta inflatsiooniprognoos on 4,7%.

Eesti Panga hinnangul jätkub euroalal majanduskasv, kuid aeglasemas tempos. Majanduskasvu taastumist toetavad madalad intressimäärad. Viimaste kuude kõrge inflatsiooni taga on eelkõige globaalsed tegurid, mille mõju eeldatavasti väheneb. Keskpangale teeb muret võimalik sisemajanduslik hinnasurve.