Eesti rühib e-kviitungi katsetamise poole

E-kviitung asendab igapäevasest poest saadava ostutšeki elektroonsega. Kasutaja tuvastatakse pangakaardi järgi ning seejärel kogutakse tšekid andmebaasi. Hiljem saab klient kviitungi elektroonselt otse kas mobiiltelefoni või arvutisse.

E-kviitungi projektijuhi Pille Muni sõnul pole maailmas e-kviitungi idee päris uus, kuna näiteks Taiwan ja USA on juba astunud esimesi samme, et lahendus kasutusele võtta. Samas puudub seal üleriigiline terviklik süsteem ning olemasolevad rakendused on algelised. Seega kui süsteem Eestis tööle hakkab, on sel ka suur ekspordi potentsiaal.

„Nagu Taavi Kotkas on märkinud – kas teeme selle ise ära või ootame veel viis aastat ja vaatame, kuidas teised selle ära teevad,“ lausus Muni.

Kaupmehe jaoks on aga e-kviitungi süsteem kindlasti kasulik. "Praegu peab kaupmees kaardimaksete tšekke säilitama vist seitse aastat. Edaspidi saaks neid säilitada elektroonselt," tõi näiteks Itella Informationi tegevjuht Karl-Eric Schneider.

Schneider tõdes, et e-kviitungi tehniline lahendus pole veel lõpuni kirjeldatud ega välja arendatud. Üks väljakutse on kas või see, et panga kviitungid jõuavad süsteemi viitega.

„Praegu ei ole kõikidele küsimustele kindlasti vastuseid, kuid otsime lahendusi,“ lausus ta.

Loe pikemalt tänasest Äripäevast, milleks osta päevapilet SIIT või telli leht SIIT.