Heinver: Selver laieneb väga aktiivselt

Oleme kaks aastat pausi pidanud ja meie laienemine nüüd on väga intensiivne - sel aastal tuleb neli uut poodi ja tuleval aastal veelgi enam, lisas ta. Võimalik on ka tagasiminek Läti turule.

Intervjuu ASi Selver juhi Andres Heinveriga: 

Mis on teie unistus, igal teisel täiskasvanul Eestis on Partnerkaart juba taskus?

Et kõigil oleks Partnerkaart ja et oleks põhjust see väljastada juba sünnitusmajas. Täna on väga hästi töötanud Selveris „oranžide hindade“ süsteem, kus saad kohe poes ka otsese kasu ehk hinnaalanduse. Inimesed ei ole väga altid loosimise teel võitu vastu võtma, inimene tahab kohe kasu saada. Oleme seda jõuliselt 2008. aasta lõpust ehk masu ajast rakendanud. (Mai alguse seisuga on Partnerkaarte väljastatud 503 000 inimesele - toim).

Kui palju investeerite lähiaastail Partnerkaardi arendusse?

Uue lojaalsusprogrammi arendamise investeeringu maht on üle 600 000 euro, mis jaguneb kõikide Tallinna Kaubamaja kontserni ettevõtete vahel. Sellest ligi kaks kolmandikku hõlmavad IT-investeeringud. Suurim ja kulukaim töö uue lojaalsusprogrammi juurutamisel oli kõigi kontserni ettevõtete kassasüsteemide ühendamine ja uuendamine.

Selver kasvas suurtest kettidest I kvartalis kõige vähem. Millest oli see tingitud?

Oleme kaks aastat pausi pidanud ja meie laienemine nüüd on väga intensiivne. Panime ühe poe kinni, neli poodi oli renoveerimise tõttu suletud ja kasv on olnud ikkagi 7%. See pole üldse halb tulemus, sest teised on avanud juurde 20 poodi. Maxima on teinud üheksa poodi eelmisel aastal ja tänavu esimeses kvartalis veel mõne. Me ei ole läinud turuosa hoidmiseks sihilikult kahjumlikke kauplusi erinevatesse kohtadesse tegema. Lisaks turuosale tuleb kauplusi vähemalt nullis või plussis hoida. Seetõttu on meie ettevalmistus filigraansem, et täpsemalt märki tabada. Suur laienemine on tänavu alanud ja see jätkub ka järgmisel aastal.

Meie oleme kindlalt kasumlikkusele suunatud jaekett. Kaubamaja aktsia on ju tuluaktsia ja Selveri osakaal on suurim selles börsiettevõttes. Selver on väga kasumlik.

Kui olete nii suur, kas siis laisaks ei lähe?

Konkurentsi olukord on Eestis ääretult tihe ja siin peab olema kogu aeg traksis, ei saa fookusest midagi välja lasta. Tuleb olla energiline ja uuenduslik ja laiskusest ei saa küll mingit juttu olla. Tuleb pidevalt üllatusi korraldada.

Millal uuesti välismaale laienete?

Kinnistud Lätis on alles ja täiesti avamisvalmis. Täna me veel avama ei lähe seal miskit. Me jälgime, mis Läti majanduses toimub, Lätis nii hästi läinud ei ole kui Eestis. Vaatame seal prognoose ja ka muid võimalusi. Eesti osas on meil 1+3 [aasta] prognoosid tehtud, Läti osas saame kiiremini reageerida, kui seal ootamatult hästi läheb. Me oleme paindlikud ja võime seal lisaks ka rentida, ei pea piirduma vaid oma kinnistustega.

Mis on Selveri piirid Eestis, kui palju on teil laienemisruumi?

Eestis näeme laienemisruumi, meil on juba portfellis atraktiivsed kinnisvaraprojektid. Töötame Veesaare projektiga [Rae vallas Peetri külas] ja oleme üsna kaugel. Tänavu avame kokku neli poodi, juba 17. mail on Saku Selveri avamine. Novembri lõpus avame ka Selveri poe Raplas ja siis saame ka viimase maakonna Eestis kirja. Järgmiseks aastaks kavandame veelgi suuremat laienemist kui tänavu ehk enam kui neli.

Miks Merimetsa Selveri tagasi ostsite? Kas teie strateegia on rentimise asemel tagasi osta?

Igal juhul ei olnud ta tableti all või seeni süües tehtud otsus. Oli kalkuleeritud otsus ja mõistlik, sest olime selle läbi mõelnud. Üldistada ei saa, et nüüd hakkame kõiki poode tagasi ostma. Peab lähtuma konkreetsest poest, aga see pole meile raske neid ka vajadusel tagasi osta, sest kõik on toimival asukohal. Aga tagasiostmine ei ole meie uus suund. Kaubamaja Kinnisvarale kuulub umbes kolmandik poode ja kaks kolmandikku on turult renditud.

Mis on Selveri eelis teiste jaemüügikettide ees?

Meie ülesehitus on väga paindlik. Oleme valmis oma toodetega sortimendis eristuma. Toome Kesk- ja Lääne Euroopa turgudelt ise tooteid maale. Meil on väga sihilik ja teadlik tegevus eestimaiste hankijatega.

Ja Eesti omanikega saan asju ajada online.Võin iga päev ja kohe võtta ühendust ja nemad kohe ka vastavad. Meil pole mingit n-ö keskuse võimu, oleme hästi paindlik ja omanik on kogu aeg meie kõrval.

Mis seis on teil palkadega? On need taastatud masuga võrreldes?

Meie palgad on konkurentsivõimelised. Võrreldes masu ajaga on meil aga palgasüsteem ringi tehtud. Nüüd on väga oluline kolme komponendiga tulemuspalgasüsteem: kogu ettevõtte tulemust jälgiv, üksuse tulemust jälgiv ja personaalne tulemuskaardi süsteem.

Müüja keskmine sissetulek Selveris on juba tagasi masueelse perioodi ajas. Juba terve täisaasta on meil nüüd tunnipalgasüsteem. Per tund arvestades on kindlasti masueelne tasu taastunud. Kui võtame kaupluse palgafondi, siis on töötajatel masueelne sissetulek taastatud.

Palju palkate uusi töötajaid? On see raskemaks muutunud?

Meie imago on tööturul hea ja tööjõu voolavus on madal. Oleme tööturul väga aktiivsed igasuguste tegevustega. Osaleme mitmetel üritustel koos kutsekoolide ja liitudega. Aga jah, kandideerijaid on palju, aga sobilikke inimesi vähe.

Seoses laienemisega palkame tänavu juurde umbkaudu 200 inimest. Keskmise poega tuleb juurde 27-40 inimest. Raplasse tuleb suur pood ja sinna palkame juurde umbes 50 inimest. Ja tuleval aastal teist samapalju veel. Päris nii suurel hulgal me enam kauplusi ei mehita kui enne masu. 

Kuidas edeneb kartellikuriteo kahtluse uurime, millesse Selver on haaratud?

Meiega pole peale arvutite tagastamist praktiliselt sellel teemal ühendust võetud. Arvutid anti ka tagasi kuu aega hiljem. Me ei ole mingil moel lisaütluste ega muude tegevustega pidanud selle ametkonnaga suhtlema. Meie jaoks pole see kuhugi arenenud. Meid pole ka täiendavalt informeeritud. Minu andmetel pole isegi kirjalikult järelpärimisi tehtud. Täielik vaikus. Keegi pole ka kirja saatnud, et [juhtum] on lõpetatud. Kas ta seisab või tegeletakse, seda ei tea. Kahtlustust pole mitte kellelegi esitatud.