Investeerimisnõustaja GILD reastas 100 Eesti kõige väärtuslikumat ettevõtet 2012. aastal. 14. kohal on esimene kaubandusfirma ja selleks on Tallinna Kaubamaja.
Täispika edetabeliga saab tutvuda
SIINGILD100 on GILD Corporate Finance’i koostatud pingerida, kus 100 Eesti suurimat
ettevõtet on järjestatud omakapitali eeldatava turuväärtuse alusel aasta alguse seisuga.Esimene GILD100 ilmus 2007. aastal ning kirjeldas ettevõtete eeldatavat turuväärtust 1. jaanuaril 2007. Käesolev GILD100 reastab ettevõtted omakapitali turuväärtuse alusel 2012. aasta 1. jaanuari seisuga (või 2011. aasta lõpu seisuga).
METOODIKAGILD100 koostamiseks on valitud Äriregistris registreeritud kasumit taotlevad ettevõtted. Välja on jäetud välismaa ettevõtete filiaalid, kasumit mittetaotlevad ettevõtted ning valdusfirmad. Börsiettevõtted on esitatud tegeliku turuväärtusega, teisi on hinnatud eeldusel, et vähemusosalus on börsil kaubeldav. Ettevõtete hindamiseks on kasutatud võrdleva hindamise meetodit ning ainult avalikku informatsiooni. Võrdleva hindamise puhul põhineb ettevõttele antav väärtushinnang teiste, turu poolt juba hinnatud ettevõtete väärtusel, mis tagab suurema erapooletuse ning objektiivsuse võrreldes teiste levinud hindamismeetoditega. Iga ettevõtte või sektori kohta on moodustatud sobiv võrdlusgrupp, kuhu on valitud võimalikult sarnase tegevusala, tegevusregiooni, kasvupotentsiaali, riskiprofiili ja kasumlikkusega tegutsevad maailma eri börsidel noteeritud ettevõtted. Hinnatavate ettevõtete finantsandmeid on korrigeeritud, et elimineerida erakorraliste asjaolude mõju, nagu näiteks suured kasumid/-kahjumid valuutakursi kõikumistest, põhivara müügist või ümberhindamisest jms. Ettevõtete võlakoormust ja rahalist positsiooni on hinnatud raamatupidamislikus nominaalväärtuses.
Eesmärgiks on hinnata ühe majandusüksusena tegutsevaid ettevõtteid ning kontserne.Klassifikatsioon vaadatakse üle iga-aastaselt, mis võib kaasa tuua muutuseid hinnatavateettevõtete nimekirjas. Näiteks on teatud juhtudel grupi emaettevõtte asemel hinnatud ja lisatud tütarettevõtted tabelisse eraldiseisvatena. Samuti on välja jäetud piiratud funktsiooniga äriühingud, mida ei saa lugeda omaette majandusüksusteks.Ettevõtete varade hindamisel on arvesse võetud audiitorite arvamust. Märkustega arvamus, mis sisaldab kahtlusi ettevõtte kasumlikkuses või varade väärtuses, on olnud aluseks ettevõtte mittehindamiseks või hindamiseks oluliselt konservatiivsemalt. Samuti võib mõjutada hinnangut majandusaasta aruandes esitletud informatsiooni hulk ja esitlusviis (nt tegevusaruanne, segmendiaruandlus jne), mis on olulised ka börsiettevõtete väärtuste kujunemisel.Tulenevalt eelnevalt loetletud ning muudest aeg-ajalt vajalikest uuendustest metoodikas ei ole kõikide ettevõtete hinnangud lõpptabelites alati otseselt võrreldavad. Üks olulisemaid uuendusi leidis aset 2010. aastal ettevõtete kontsernisiseste laenude ja nõuete osas (vt GILD100 2010). Kõikide metoodiliste uuenduste puhul on lisadena toodud indeksite ja graafikute koostamisel ettevõtete väärtusi tagasiulatuvalt korrigeeritud.
OLULINE MÄRKUSKäesoleva edetabeli näol on tegemist hinnanguga ettevõtete omakapitali väärtusele, mis võib oluliselt erineda reaalsest ülevõtmis- ja börsiväärtusest. Ettevõtete omandamis- ja ühinemistehingutes ning börsil kujunevat hinda mõjutavad mitmed aspektid, mille eeldatava mõjuga ei ole ettevõtete väärtusi korrigeeritud. Nendeks on näiteks aktsia likviidsus järelturul, erinev hindamismeetod, tehinguspetsiifilised faktorid jne.
GILD Corporate Finance koostas edetabeli 2011. aasta majandustulemuste alusel ning selle koostamisel ei ole arvestatud ettevõtete 2012. aasta jooksvate majandustulemustega ega börsiväärtustega. Edetabelis sisalduvate ettevõtete hinnanguliste väärtuste avalikustamine ei ole käsitletav investeerimisalase nõustamisteenusena, investeerimissoovitusena ega muu investeerimisteenuse osutamisena. Edetabeli koostamisel on kasutatud võrdlevat hindamismeetodit. GILD Corporate Finance on teadlik, et muu meetodi kasutamisel võib hindamise tulemus ollakäesolevast erinev.
Seotud lood
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.