Koppel: kui mehed elavad veel vanematega, on riigil suur võlg

”Mida rohkem täisealisi mehi elab kodus vanemate juures, seda suurem on riigi võlakoorem. See näitab seda, et kuskil on strukturaalselt midagi täiesti korrast ära,” viitas Koppel saalist kostuvate naerupahvakate saatel seinal olevale slaidile.

Kõige suuremad probleemid, mida arenenud majanduses välja tuua saab, on Koppeli sõnul rahvastiku vananemine ja suurenenud võlakoorem ning võlakoorma suurus on loonud palju hälbeid ja moonutusi.

Võrreldes erinevate riikide võlakoormaid, tõi Koppel välja selle, et Prantsusmaal pole olukord sugugi parem kui näiteks Itaalias. ”Prantsusmaa koguvõlg on suurem kui Itaalial. Euroopa teine suurim majandusjõud jõuab negatiivsetesse pealkirjadesse üpris varsti,” märkis Koppel, lisades, et rääkides hiiglaslikust võlakoormast, mõeldakse riikide võla ja SKP suhet.

”Majandusmudel või hoolekanderiik kui selline on tänasel päeval läbi saamas. Rahvastik vananeb, kõik ootavad midagi, kõigile on lubatud midagi, kuid seda lubatut pole võimalik neile pakkuda, sest seda pole millegagi finansteerida, kui võlakoormat kasvatada ei saa,” rääkis Koppel ja lisas, et isegi eeskuju Saksamaad ootavad ees probleemid.

”Kui keegi räägib võlakriisi lahendusest, siis mulle sõna ”lahendus” ei meeldi. Head lahendust, et homme on läbi, ei eksisteeri. Pinge riikide võlakoormate süsteemis on selgelt olemas ja jätkub,” rääkis Koppel, kelle sõnul võlakoorma võtmine on rikkunud majanduse laiemat pärandit, avalik sektor on asunud juhtima ja  reguleerima. ”Kõige viletsam on äri teha seal riigis, kus on suurimad probeemid, nagu Kreekas näiteks. On selline nali, et kui Kreeka ärimees läheb mujale äri ajama, siis ta on seal edukas ja see on seepärast, et ta on oma kodumaal olnud lihtsalt nii kohutav,” muheles Koppel.

On ka konkurentsivõime kriis

Lisaks tööjõukriisile ja võlakriisile eksisteerib Koppeli hinnangul hetkel ka konkurentsivõime kriis. See puudutab enamasti seda tööjõudu, kes ei kipu olema väga tootlik ja on ebameeldivalt kallis. Arenenud riikides tähendab majanduse tasakaalustumine seda, et päevapalk peaks Koppeli hinnangul kahanema. ”Kui ollakse 30 aastat võlgu elanud, siis on see lihtsustatud lähenemine, et selleks, et liigset pinget süsteemist eemaldada, tuleb olla kuskil natuke säästlikum."

”Arenenud maailmas on päris ehtsat kasvu raske tekitada. Kuidas saab kasvatada tootlikkust? Äkki palku langetades?” viskas Koppel õhku iroonilise küsimuse ja lisas, et isegi kui täna tehtakse kõik õigesti, ka siis läheks veel palju aega, et asjad tegelikult paraneksid. See kõik tekitab lisaks veel ka poliitilisi kriise, sest nimesed ei saa aru, et tuleb säästlikum olla ja elu tulevikus ei saa olema nii ilus, kui see on olnud kunagi varem.

Kriisi epitsenter asub Euroopas ja võlakriis on tegelikult tõsisema kriisi sümptom, millele kiireid ja meeldivaid lahendusi ei ole. ”Keskpangad üritavad hoida keskkonda stabiilsena, mida nad rahatrükiks ei pruugi ise nimetada, kuid mis lõhnab, maitseb ja näib siiski rahatrükina. Nemad nimetavad seda lihtsalt veidi teisiti, ”  lausus Koppel.

Ning mis puutub jaekaubandusse, siis kui tarbija tunneb seda, et tema elustandard langeb, siis tõmbab ta Koppeli hinnangul esmalt kokku restoranidessöömas käimise pealt ning nädalavahetuse puhkusereiside pealt. ”Hambapastat ja huulepulka ostetakse ikkagi,” märkis Koppel.

Mis puutub euro tulevikku, siis usub Koppel, et euro kindlasti kestab veel pikka aega, kuid selle vahega, et viie aasta pärast saab ühe euro eest osta mõnevõrra vähem kui täna.