Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla ütles täpsustatud SKPd kommenteerides, et meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduste jahenemine kandub peagi ka meile.
Järgneb Kristjan Tamla kommentaar:
Täpsustatud III kvartali majanduskasvu hinnang näitas, et kasvu kiirenemine toetus sisemaisele nõudlusele. Netoekspordi panus oli seevastu nii suures ulatuses negatiivne viimati majanduse buumiaastatel.
Sisenõudlust on üle 1,5 aasta vedanud investeerimisaktiivsus (+34% võrreldes eelmise aastaga), mis tugines suuresti Co2 kvoodimüügile ning EL-i subsiidiumidele. Nende välismaiste rahaliste katteallikate toel on ehitustegevuse mahud kasvanud juba võrreldevale tasemele buumi keskpaigaga. Nii oli ehituses loodud lisandväärtus vaid 10% võrra madalam kõigi aegade rekordmahust 2008.a III kvartalis.
Lisaks investeerimisaktiivsusele kiirenes III kvartalis ka eratarbimine (+6,5% võrreldes eelmise aastaga). Kõigi aegade madalaimale tasemele langenud intressid ja jätkunud sissetulekute kasv on tarbimiskulutusi soodustavad tegurid. Samas tuleb arvestada, et kvartal varem oli tarbimiskulutuste kasv väga väike (alla 2% võrreldes eelmise aastaga), mistõttu oli kiirenemine osaliselt ka tehnilise iseloomuga. Kahe kvartali keskmisena püsis tarbimiskulude kasv 4% lähedal, kus ta on olnud viimase 1,5 aasta jooksul.
Ettevaates on tõenäoline majanduskasvu aeglustumine. Aasta viimase kvartali alguse kohta laekunud jaemüügi andmed viitavad sellele, et pidurdunud on tarbimisaktiivsus. Lisaks on maailma majanduskasvu jahenemine jõudnud meie peamiste kaubapartnerite Soome ja Rootsi tööstussektoritesse. Sealt jätkab see edasi kandumist ka meile.
Viimastest suurematest langustest on Eesti eksportiv sektor väljunud oluliselt tugevamana ja võitnud rahvusvaheliselt turuosa. Saab näha, kas see kordub ka seekord.
Seotud lood
Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet.
Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii eksport- kui ka importkäive oli rekordiline, samal ajal suurenes aga kaubavahetuse puudujääk.
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.