Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest, teatab Statistikaamet. Nii eksport- kui ka importkäive oli rekordiline, samal ajal suurenes aga kaubavahetuse puudujääk.
2012. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta oktoobriga kasvas kaupade eksport Eestist 10%, import Eestisse aga 21%. Impordi kiirema kasvu tõttu suurenes oluliselt ka kaubavahetuse puudujääk. Kaubavahetuse puudujääk oli 152 miljonit eurot, mis on ligi viis korda suurem kui mullu oktoobris. Kuises arvestuses oli Eesti kaubavahetuse puudujääk viimati suurem 2010. aasta märtsis, mil see oli 179 miljonit eurot.
Eestist eksporditi oktoobris enim masinaid ja seadmeid (28% Eesti koguekspordist), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (16%) ning mineraalseid kütuseid (sh bensiin, põlevkiviõli, elektrienergia) (10%). Ekspordi suurenemist võrreldes eelmise aasta oktoobriga mõjutas enim masinate ja seadmete väljaveo suurenemine (kasv 28%). Oluliselt ehk 62% kasvas ka põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu (peamiselt teravilja, sh oder ja nisu). Samal ajal vähenes mineraalsete kütuste väljavedu (langus 26%).
Oktoobris imporditi Eestisse kõige rohkem masinaid ja seadmeid (33% Eesti koguimpordist), mineraalseid kütuseid (11%) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10%). Võrreldes eelmise aasta oktoobriga suurenes oluliselt masinate ja seadmete sissevedu (kasv 51%). Samas mineraalsete kütuste sissevedu vähenes (langus 22%).
Eestist eksporditi kaupu kõige rohkem Rootsi (16% Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15%) ja Venemaa (11%). Eesti koguekspordi kasvu võrreldes möödunud aasta oktoobriga mõjutas enim väljaveo suurenemine Rootsi ja Saksamaale (kasv vastavalt 37% ja 50%). Samas eksport Hollandisse ja USA-sse vähenes. Rootsi eksporditi kõige rohkem elektrilisi seadmeid ja puitu, Soome elektriseadmeid ja mööblit ning Venemaale mehaanilisi seadmeid ja orgaanilisi kemikaale. Eksport Saksamaale kasvas peamiselt teravilja väljaveo suurenemise tõttu.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Rootsist (11%) ja Saksamaalt (10%). Eesti koguimpordi kasvu mõjutas oluliselt sisseveo suurenemine Norrast (üheksakordne kasv) ja Rootsist (kasv 43%). Samas import Venemaalt vähenes ligi kolmandiku. Soomest imporditi Eestisse kütuseid ja elektriseadmeid, Rootsist elektriseadmeid ja transpordivahendeid, Saksamaalt transpordivahendeid ja mehaanilisi seadmeid. Norrast suurenes import peamiselt isoleeritud elektrijuhtmete sisseveo suurenemise tõttu.
Võrreldes 2012. aasta septembriga kasvas eksport 2%, import aga 12%. Eksport suurenes toidukaupade ja põllumajandussaaduste (sh teravili) väljaveo suurenemise tõttu, import aga masinate ja seadmete sisseveo suurenemise tõttu.
Eesti ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks nii oktoobris kui ka novembris halvenes. Eurostati andmetel halvenes novembris sama näitaja ka Rootsis, kuid Soomes ja Saksamaal paranes.
Seotud lood
Nordea hinnangul suudavad vaid tugevad euroala majandused näidata 2013. aastal maailma mastaabis head kasvu. Eesti eksport elavneb pigem 2014. aastal.
Eesti Panga andmetel suurenes 2012. aasta III kvartalis kaupade eksport 8% ja import 11% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla ütles täpsustatud SKPd kommenteerides, et meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduste jahenemine kandub peagi ka meile.