Raamat on eestlaste seas popp

Kirjastuse Tänapäev ühe omaniku Toomas Leito sõnul oli kümne suurima kirjastuse käive eelmisel aastal umbes 20 miljonit eurot. Kogu turu käive oli umbes 26 miljonit eurot ehk natuke suurem kui aasta varem. Käibe kasvu põhjuseks on Leito sõnul raamatute kallinemine.

Pärast kriisi esimene korralik müügiaasta

Leito rääkis, et eelmine aasta oli esimene korraliku müügiga aasta pärast majandussurutist. 2012. aastal ilmus kirjastusel Tänapäev 135 uustrükki, mis on 6% rohkem kui 2011. aastal. Kirjastuse eelmise aasta kasum oli 157 207 eurot ning dividendideks makstakse omanikele 49 700 eurot.

Leito selgitas, et kirjastused, kes suutsid eelmisel aastal säilitada tootmismahtu, teenisid ka raha. Raskem oli olukord Leito sõnul sellistel kirjastustel, kel olid laovarud liiga suureks kasvanud. Kirjastustel on kaks suurt hirmu – raamatut ei osteta ja laojääk kasvab liiga suureks. Nendest hirmudest saab lahti ainult kahte moodi – kas teed allahindlusi ja pärast seda teed veel suuremaid allahindlusi või kannad kauba maha, rääkis Leito.

Teised kirjastajad jäid äritulemustest rääkides tagasihoidlikumaks kui Leito. 2012. aasta oli kirjastajate sõnul stabiilne ning hoolimata raamatute kallinemisest hindab eestlane intellektuaalse vara suurendamist.

Kirjastuse Varrak ühe omaniku ja juhatuse liikme Priit Maide sõnul vaatab ta eelmisele aastale tagasi kahesuguste emotsioonidega. “Kui rahaliselt vaadata, siis läks täpselt samamoodi nagu eelmisel aastal. Ei paremini ega halvemini. Stabiilne elu, mis nii käivet kui ka kasumit puudutab,” ütles ta. Maide märkis, et stabiilsust peaks aga vaatama kui head asja. “Vaatamata sellele, et raha on vähe, Eesti inimene siiski loeb ja ostab raamatuid,” märkis ta.

Kirjastuse Koolibri direktor Kalle Kaljurand ütles, et midagi erakordset esile tuua ei ole, ent kokkuvõttes võib öelda, et läks hästi. “Meil on täpselt sama tase, mis eelmisel aastal –  hurraad ei ole praegu,” nentis ta. Kaljurand lisas, et pigem teevad kirjastused praegu paremaid valikuid, mida kirjastada.

Egmont Estonia ASi juhatuse liige Svea Uusen lausus, et ka neil jäi kasum eelmise aastaga samale tasemele. “See on hea märk, et ei ole olnud suurt langust, loodame, et 2013. aasta tuleb sama hea kui 2012. aasta,” ütles ta. Uusen lisas, et raamatute esmatrükk, mis sel aastal on ületanud kümne protsendi piiri, ei näita seda, kui palju raamatuid jõutakse ära müüa, ning erinevad kirjatused teevad erinevatel aegadel suurema trüki.

Hitid toovad kasvu

Maide nentis, et Eesti kirjastusturul sel aastal suurt kasvu ilmselt oodata ei ole, kuna raamatuhuvilise inimese rahakott aastaga paksemaks ei lähe. Edu tagavad aga hitid. Varraku nimistus oli eelmisel aastal näiteks Tõnu Õnnepalu “Mandala” ja Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”.

Ka Leito kinnitas, et hitid tagavad kirjastusele kasvu. “Kivirähk kirjutagu mis tahes, niikuinii on hitt, ma võin silmad kinni öelda, et loetakse hästi ja tehakse lisatrükk,” märkis ta.

Samuti kogub Leito sõnul aina enam populaarsust lastekirjandus. Samal seisukohal oli Uusen. Tema sõnul on lasteraamatute hulgas endiselt populaarsed tuntud tegelastega juturaamatud. “Huvi on suur, aga lapsed soovivad asju lugeda võib-olla pigem tahvelarvuti vahendusel.  Vahend, mille abil laps lugema saadakse, võib olla lihtsalt erinev,” märkis ta.

Eelmise aasta suurimaks kasvukuuks peetakse aga detsembrit, kui mitme kirjastaja sõnul tehti üllatavalt suur jõulumüük.

Äriraamatute kirjastamisel tagasilöök

Äriraamatute kirjastamine ei ole paaril viimasel aastal hästi läinud, ütles juhtimis- ja äriraamatute kirjastamisega tegeleva ASi Äripäev tegevjuht Igor Rõtov. Tema sõnul on Äripäevas seetõttu ka raamatute kirjastamise strateegia ümber kujundatud.

Äripäev jätkab küll äriraamatute kirjastamisega, aga mullu käivitati Imelise Teaduse raamatute seeria ja äsja alustas Äripäev ajalooraamatute kirjastamisega.

“Oleme seadnud endale eesmärgi tõusta lähiaastatel Eesti TOP 5 raamatukirjastaja hulka,” ütles Rõtov. Ta nentis, et samas ei ole ta väga optimistlik turu suhtes tervikuna. Eesti on Rõtovi hinnangul raamatukirjastajate jaoks küll pisike turg, aga kui tulla välja heade raamatutega õigel ajal, siis võib siin olla vägagi edukas. 

Aasta algas 15protsendise kasvuga

Raamatupoeketi Rahva Raamat turundusjuht Anu Vagenstein ütles, et eestlane on lugeja rahvas. Seda näitab eelmise aasta 10protsendiline käibe kasv. Selle aasta kolme esimese kuuga on aga tema kinnitusel olnud müügikasv lausa 15 protsenti.

Vagensteini sõnul ostetakse nii paber- kui ka e-raamatuid. Rahva Raamatu e-raamatute osa käibes on küll alla poole protsendi, ent kasvab järk-järgult.

Vagensteini sõnul meeldib eestlastele lugeda ja eestlane hindab väga omamaist ilukirjandust. “Head meelt valmistab, et mitmed kirjastused annavad väga suure panuse, et eestikeelsena ilmuks ka mujal maailmas populaarsed raamatud ja jätkavad väärt tõlkekirjanduse sarjade väljaandmist hoolimata meie väiksest turust,” rääkis ta.

Eesti raamatuturg on rahvusvahelises plaanis erakordne

Kirjastuse Varrak üks omanikke ja juhatuse liige Priit Maide rääkis, et Eestis kirjastatavate raamatute tiraažid on suurusjärgus 1000 ja natuke alla. Näiteks 40 miljoni elanikuga Poolas on keskmine raamatute tiraaž 2500.

Maide sõnul suudab eestlane osta ja lugeda kordi rohkem kui poolakas. “Eestlasel ei ole raha, aga ta on tubli,” märkis ta uhkusega.

Tulevikutrump digiraamat praegu paberraamatuga veel ei võistle. Äripäeva tegevjuhi Igor Rõtovi hinnangul ei ole digiraamat Euroopa raamatukirjastajate lootusi täitnud ning nüüd usutakse, et lähitulevik on siiski paberraamatute päralt ja digiraamatute võidukäik toimub kaugemas tulevikus.

Kirjastuse Tänapäev ühe omaniku Toomas Leito sõnul ei ole Eestis ärilises mõttes digiraamatut veel olemas. “Selge on see, et see on kasvav segment ja alahinnata seda mingil juhul ei tohi. Kui me aga kasutame praegu väljendit “raamatuäri”, siis me räägime ikkagi ainult paberraamatutest,” nentis Leito.