- bestmarketing.ee
- personaliuudised.ee
- logistikauudised.ee
- toostusuudised.ee
- raamatupidaja.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- pollumajandus.ee
- kinnisvarauudised.ee
- ehitusuudised.ee
- kestlikkusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Džinnita džinn - maksujokk
Eesti õlletootjad kavaldavad nii tarbija kui ka riigiga - nad müüvad puuviljaveinist tehtud märjukest džinnikokteili pähe, makstes seejuures 2,5 korda vähem aktsiisi kui näiteks Soome konkurent, kes kasutab kokteilis tõepoolest ainult džinni. Põhjus on meie aktsiisikorras, mis maksustab kääritatud alkoholi oluliselt madalamalt kui kange alkoholi, olenemata konkreetsest tootest.
Poodides alkoholiriiulil seisab rivi helesiniseid purke, kõik äravahetamiseni sarnased, erinedes üksteisest vaid kujunduslike detailide poolest. Rahvas teab neid jooke džinn long drinkidena. Kui paljud teavad aga seda, et kadakamarjast džinni sisaldavad reaalsuses vaid üksikud neist purkidest ja mitte Eesti tootjate purgid?
Vaatame asja lähemalt. Soome tootja Hartwall müüb Eestis oma long drinke nimega OriGINal. Alkoholist sisaldab jook džinni, nagu viitab ka purgil olev nimi. Hartwalli purkidega samas rivis on Eesti õlletootjate Saku ja A. Le Coqi long dringid nimedega GN ja G:N. Viide džinnile on ka siin ilmne, kuid need purgid džinni ei sisalda. Soome tootja Sinebrychoff on leidnud kuldse kesktee ehk kasutab oma long drinkides küll džinni, aga lisaks džinnile ka kääritatud alkoholi, nii et aktsiis kujuneb selle viimase, odavamalt maksustatud kääritatud alkoholi järgi.
"On muidugi kahju, et sama alkoholisisaldusega jooke ei kohelda aktsiisi osas võrdselt," sõnab Soome alkoholitootja Hartwall Ltd juriidiliste ja ärisuhete juht Pekka Lindroos.
Küsimusi tekitab ka džinnile viitavate tähekombinatsioonide "GN" ja "G:N" kasutamine Eesti tootjate poolt, kuna nende long dringid džinni ei sisalda. Veterinaar- ja toiduameti alkoholi büroo peaspetsialisti Kaire Ivaski sõnul on piiritusjookide nimetusi keelatud kasutada liitnimetustes või vihjata neile toiduainete esitlemisel, kui asjaomase toote alkohol ei ole pärit ainult märgitud piiritusjoogist. Sõna "gin" tootjad küll seadusekuulekalt ei kasuta, kuid tarbija saab siiski kätte vihje džinnile.
Loe Eesti tootjate selgitusi ja erinevate long drinkide võrdlust reedesest Äripäevast.
Seotud lood
Õlle- ja viinatootjad eesotsas Liviko juhi Janek Kalvi ja A. Le Coqi juhi Tarmo Noobiga purelevad infosõjas - põhjus ebavõrdne alkoholiaktsiis.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.
Enimloetud
4
Lisatud CityConi kommentaar Rocca al Mare keskuse kohta!
6
Järsk hüpe vargustes viis mitmete profivaraste grupeeringute tabamiseni
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
147 akadeemilist tundi, millest 16 akadeemilist tundi toimub klassiruumis ning 131 akadeemilist tundi toimub 2 kuu jooksul iseseisva- ja mentorõppena (sh iseseisev õpe 121 ak h ja 10 ak h) koolitajaga koos mentorõpe.
Hetkel kuum
Leedukad vallutavad ka Eesti pakiveoturgu!
Lisatud CityConi kommentaar Rocca al Mare keskuse kohta!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kaubandus esilehele
