Nuga hankija kõril

Bauhof, mis ettevõtte kodulehe informatsiooni kohaselt soovib saada uue, inspireeriva kaubanduskultuuri eestvedajaks, on piltlikult väljendudes hankijatel nuga kõri peal hoidnud, et neilt tooteid sisse osta konkurentidest odavamalt.  Hankijatelt, kes on Bauhofile madalaima hinnaga müümise nõuet eiranud, on ettevõte nõudnud ka leppetrahvi.

Siinkohal võib vastu väita, et hankelepingud on kahepoolsed ning nende sõlmimiseks peab olema mõlema poole nõusolek. See on tõsi, kuid asjaolu, et Bauhof on sellised lepingud saavutanud paljude hankijatega, viitab n-ö tugevama õiguse kasutamisele. Nn tüüplepingu nina alla pistmine ja väitmine, et kas see või mitte midagi, ei kuulu kindlasti heade äritavade hulka.

2010. aasta kevad ja sellele eelnenud aeg, mil kriminaalasjani viinud lepingud sõlmiti, oli keeruline aeg. Kriis sundis ettevõtteid püksirihma pingutama ning selleks, et nina vee peale jääks, tuli olla leidlik ja paindlik. Tarbija oli siis veelgi hinnatundlikum kui praegu ning madalamate hindade hoidmiseks ei põlatud, nagu selgub, ära ka päris jõhkraid võtteid.

Vaevalt oli Bauhofi tegevjuhtkonnale teadmata, et nõuda hankijalt enesele madalaimat hinda konkurentidega võrreldes  on seadusega keelatud. Siin ei ole tegemist mitte ainult sellega, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest, vaid juhtumil on ka laiem eetiline mõõde. Isegi seadust tundmata peaks olema mõistetav, et selline käitumine  on lubamatu. Eestis 12 kaupluse ja Leedus viie poega tegutseva Bauhofi omanikeringi kuuluvad seni rikkumata mainega Eesti ärimehed, suurem osa ettevõttest kuulub aga Rootsi investeerimisfondile Askembla.

Ebameeldivalt üllatav asja juures on see, et prokuratuur on kriminaalasja algatanud juba 2010. Kolm aastat on möödas, aga ikka veel viiakse läbi menetlustoiminguid ning pole teada, millal asi lahenduseni jõuab. Uurimise venimine on halb kõigile osapooltele: nii hankijatele,  Bauhofile endale kui ka avalikkusele. Sest pole välistatud, et Bauhofi lepingud on jäämäe veepealne osa ning Äripäeva tänane kaanelugu julgustab teistegi sektorite hankijaid uurijate või ajakirjanikega jagama infot ühele poole kaldu lepingute kohta, mis seavad ühe osapoole sundseisu.

Konkurentsikuritegude kiire avastamine, uurimine ja menetlemine on kogu avalikkuse huvides. Konkreetne kohtulahend mõjuks turgu korrastavalt ja võtaks teistelt võimalikelt samasuguseid võtteid kasutavatelt ettevõtetel isu seadust rikkuda.

Alles eilses juhtkirjas soovitasime ettevõtjatel luua eetikakoodeks või juba olemasolev värske pilguga üle vaadata. Bauhofi juhtumile annab hinnangu küll juba kriminaaluurimine, aga eetilisi põhimõtteid järgides ei ole ka võimalik karistusseadustikuga vastuollu minna.

 

 

Autor: Vilja Kiisler, Äripäev