Statoil kontrollib põhjalikult tarnijaid

Statoil Fuel & Retail Eesti ASis on toote sortimendi kinnitamiseks kaks valdkonda lahku löödud. Poekaupade ja teenuste tootejuhtimise osakond tegeleb toodete juhtimisega (sortiment, kampaaniad, hinnastamine, toodete väljapanek) ning hankejuhtimise osakond tegeleb tarne- ja teenuslepingute ja hindade läbirääkimisega. Kui poekaupade ja teenuste tootejuhtimise osakonnas töötab 5 inimest, siis hankejuhtimise osakonnas vaid 3 inimest.

„Igale kaubakategooriale teeme põhjaliku kategooriaülevaatuse korra aastas – analüüsime müüke, vaatame turutrende, küsime pakkumisi ja teeme sortimendiotsused,“ kinnitas Statoili poekaupade ja teenuste müügidirektor Piret Kask. Lisades, et tootevaliku puhul eelistavad nad tuntud tooteid, ehk neid, mis on uuringufirma ACNielseni TOPis. „Kuna meie teenindusjaamades on kaupade müügipind piiratud, siis seetõttu peame väga hoolikalt jälgima turutrende,“ ütles Kask.

Kase sõnul vaatavad nad pidevalt, et enammüüdavamad kaubad oleksid paremini riiulil paigutatud ning saaksid klientide poolt rohkem tähelepanu – nendeks on näiteks soojad toidud, võileivad, maiustused, joogid, kohv.

„Statoili omatooted ehk Made To Go toodete valik toimub läbi hangete,“ ütles Statoili hankejuhtimise valdkonna juht Katrin Riisalu. Lisades, et strateegiliste toodete* puhul eelistavad nad just neid hankijaid, kes on turul olnud kauemat aega. Ettevõtted, kes on majanduslikult stabiilsed ja kes suudavad neile tarnida soovitud koguses tooteid saavad selge eelise. „Selles osas maandame enda riske, et ei tekiks tarneauke ja müük ei kannataks,“ ütles Riisalu.

Statoil teeb tarnijate valikul taustauuringuid ning vajadusel auditeerib nende tegevust, et tagada vastavus hügieeninõuetele ja toiduohutusnõuetele. See on Statoili jaoks väga oluline punkt kogu tarnijatevaliku protsessis.

„Võime sortimenti võtta ka väiketootjate tooteid, kuid kui meie keskmine tellimuste maht ületab ettevõtte käibe, siis me ei saa teda lihtsalt valida,“ sõnas Riisalu. Kinnitades, et koostööd tehakse siiski ka väiksemate ettevõtetega ja kõikidel ettevõtetel on võimalus saada Statoili oma toodetega sisse.

Riisalu sõnul eelistavad nad tooteid võtta otse tootjatelt, et tagada klientidele paremad hinnad. Ka logistika on Statoilil tsentraalselt korraldatud, kuid suuremate tarnijate puhul tehakse ka erandeid. „Üldises plaanis liiguvad kõik tooted meie logistikapartneri lattu ning sealt edasi teenindusjaamadesse. Lisaks tsentraalsetele tarnetele on meil ka mõned otsetarnijad, kes on suured ettevõtted ja teevad seda väikeste kuludega,“ selgitas Riisalu. Tema sõnul on Statoilil hetkel kaks distribuutorit – üks teostab sügavkülma toodete vedu ning teine veab jahe- ja tavakaupu.

Kase sõnul on praeguste hankijate puhul positiivne see, et nad on ise väga aktiivsed ja pakuvad uusi tooteid ning teevad kampaaniapakkumisi. Just kampaaniapakkumistele on Statoil eriti avatud, sest see võimaldab klientidele tutvustada uudistooteid, mis turul veel kanda ei ole kinnitanud. Riisalu lisas, et suuremate hangete ja kategooria ülevaatuste käigus otsivad nad ka ise võimalikke koostööpartnereid, kes võiks neile soovitud tooteid pakkuda.

Sortimendikoosolek

„Kõik tootevahetused käivad läbi sortimendikoosolekute, mis toimuvad iga kategooria jaoks üks kord aastas,“ ütles Kask. Lisaks regulaarsetele sortimendi ülevaatustele on võimalik hankijatel saada Statoili riiulitele läbi kampaaniapakkumiste. Ühtlasi julgustab Kask hankijaid rohkem väga hea hinnaga tooteid pakkuma, sest head kampaaniapakkumised loovad eeldused ka põhisortimenti pääsuks. Statoilil on aastas seitse kampaania perioodi. „Väga hästi töötavad nö multipakkumised, mida oleme praktiseerinud viimastel aastatel.“

Kõikides Statoili teenindusjaamades on tootevalik sarnane. Riisalu sõnul on kõikides jaamades spetsiaalsed riiuli planogrammid, kus on igal tootel oma asukoht. Jooksvalt sortimendi vahetusi reeglina ei tehta, kuid huvitavad uudistooted ka tagasi ei lükata. „Kui sortimendi vahetus teha, siis üks kord aastas ning korralikult,“ kinnitas Riisalu ning lisas, et nende eesmärk on müüa ühesuguseid tooteid võimalikult paljudes teenindusjaamades. Ehk kui klient läheb Tallinna Statoili, siis samad tooted leiab ta ka Võru Statoilist.

Lepingud, trahvid, boonused

„Kui hankija soovib osaleda ainult kampaanias, siis me sõlmime üldjuhul vaid  kampaanialepingu, tavasortimendi toodete osas sõlmime raamlepingu. Need on eraldi lepingud, millega kaasnevad ka erinevad kokkulepped sh näiteks väljapaneku tasud,“ ütles Riisalu. „Me ei seo seda tingimuseks, et kui võtame teid sortimenti, siis peate osalema nii mitmes kampaanias,“ lisas Kask. Kinnitades, et koostööpartnerid on ise aktiivsed ning osalevad suurima hea meelega kampaaniates.

Trahvid on Statoili hankelepingutesse sisse kirjutatud küll, kuid Riisalu sõnul ei ole nende eesmärk kedagi trahvida ning see ei ole ka nende tulu allikaks. „Kui peaks tekkima probleemid, siis üritame need probleemid välja selgitada ning järgmine kord vältida,“ kinnitas Kask. Probleemide vältimiseks teevadki nad hankijatele taustauuringuid, et vältida tarneauke ja muid probleeme.

„Siiani ei ole sellist olukorda tekkinud, kus oleme pidanud hankijast korduvate rikkumiste tõttu loobuma,“ ütles Riisalu. Tarnehäireid oleme vältinud distribuutori abiga, kes tellib piisavas koguses kaupa sisse ja hoolitseb selle eest, et kaup oleks kogu aeg saadaval.

Lepingute sõlmimiseks kasutab Statoil mõningaid kontserni reegleid: eetikakoodeks, tervise-, keskkonna- ja ohutusnõuded. „Need kehtivad kõikides riikides, kus Statoil tegutseb ja ebaeetilised tegevused on kõikjal välistatud,“ sõnas Riisalu. Muus osas on lepingud siiski kohandatud Eesti seadustele ning kohaliku organisatsiooni vajadustest lähtuvalt. „Iga riik vastutav enda sortimendi eest ise. Kuid kui meie koostööpartner soovib enda kaupa tarnida mõnda teise riiki, kus Statoil tegutseb, siis sellisel  juhul anname kontaktid partnerriigile edasi,“ ütles Kask. Riisalu lisas, et näiteks hamburgeri kanapihv, mis on valmistatud Eesti tootja poolt, on saadaval kõigis kolmes Balti riigis, sest see on võetud läbi hanke. „On teatud asju, mida saame koos teha ehk läbi hangete kasutada samu tootjaid erinevates riikides,“ kinnitas Riisalu.

*Strateegilised tooted – kohv, hamburger, hot-dogid, võileivad.