Astri omanikud pealinna ei pressi

“Ega Eestis peale Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu polegi teisi linnu, kus sellist formaati nagu kaubanduskeskus saab teha,” tõdeb Astri kroonijuveeli, Tartu Lõunakeskuse tegevjuht Jaan Lott. “Oleme jõudnud arusaamisele, et parem on olla teise astme peal tugevamas positsioonis, kui minna Tallinna ja olla seal kuues või viies.”

Tartus Veeriku linnajaos asuvasse kontorisse on tund enne plaanipärast nõukogu laiendatud koosolekut kogunenud Astri omanikud Väino Põllumäe, vennad Ülo ja Paul-Toomas Hage ja Eve Kirs ning Astri grupi tippjuhid: Astri tegevjuht Anne Aland, Lõunakeskuse tegevjuht Jaan Lott ja Narva keskuste tegevjuht Tarmo Kleimann. Võtmeisikutest ainsana puudub Astri üks asutajaid Aleg Kirs, kes on parasjagu Saksamaal.

“Kõik on koos”

Nõupidamisteruum, muide, asub täpselt samas kohas, kus see oli Astri algusaastatelgi. Hiljem on ruumi vaid veidi renoveeritud. Ruumist viib uks pisikesele rõdule, millest pea kolmandiku võtab enda alla massiivne metallseif. “Tühi, ei ole seal raha,” kinnitab enne jutuajamist viimaseid suitsumahve kiskuv Paul-Toomas Hage.

Tartu Lõunakeskuse slogan “Kõik on koos!” sobib hästi iseloomustama ka Astri grupi aktsionäride ühtsena tegutsevat meeskonda. “Meile meeldib koos äri teha ja me respekteerime üksteist,” nendib selle kohta Ülo Hage.

Väino Põllumäe sõnul on neil hästi tugev meeskond tänu sellele, et kõik on erinevad isiksused. “Kui meeskonnas oleksid kõik sellised flegmad nagu mina, siis ei tuleks see kindlasti kasuks,” muheleb Põllumäe. “Meil igaühel on oma roll, me täiendame üksteist. Me kõik – nii omanikud kui ka tegevjuhid – oleme koostööaltid ning üritame konsensuslikke otsuseid saavutada. Samas ei tähenda see seda, et me ei vaidleks ega teeks vajadusel üksteise aadressil kriitikat.”

Kui visata pilk Astri grupi ettevõtete äriajaloole, võib märgata, kuidas aegade jooksul on osalusi firmades üksteisele loovutatud. “See on asjade loomulik käik, kui kellelgi on olnud vaja vahendeid oma muude tegemiste rahastamiseks,” põhjendab Põllumäe. “Keegi meist ei võitle selle nimel, et tal oleks suurem osalus. Usaldus on meie vahel olemas.”

Astri grupile alusepanijad, Aleg Kirs ja Väino Põllumäe teenisid algkapitali 1980ndate lõpus ja 1990ndate alguses välismaiste autode vahendamisega Venemaale. 1992. aastal ostsid mehed Tartu linna oksjonilt Veeriku poe, mis renoveeritult avati 1993. aasta suvel koos pagari- ja kondiitritsehhiga. Hoone ülakorrusel avati aasta hiljem grillbaar, mis sai tartlaste seas kiiresti populaarseks. Edu tiivustas haaret laiendama ja uueks väljakutseks valisid mehed Annelinnas asuva Kivilinna kaupluse, millest taheti kujundada kaasaegne ostukeskus.

Kuna pangad selleks piisavalt raha ei andnud, tehti 1994. aastal Paul-Toomas ja Ülo Hagele ettepanek tulla kompanjonideks. Äritandem Kirs-Põllumäe tundis vendi Hagesid varasemast ajast, sest ka Haged olid müünud autosid Venemaale ja nii mõnigi õnnestunud diil tehti omal ajal koos.

Tallinna asemel Narva

Kivilinna ostukeskuse edukas start ahvatles kompanjone uurima võimalust teha midagi sarnast väljaspool Tartut. “1996. aastal olime dilemma ees – kas minna Tallinna või valida hoopis Narva,” meenutab Väino Põllumäe. “Me otsustasime minna Narva ja see oli õige otsus.”

Jaan Loti sõnul on Narva nüüd järjest enam kaardile kerkinud ja kaupmehed ei pelga enam Narva tulekut. “Aga väga pikka aega oli selline jäälõhkumise aeg, kui tuli võimalikele koostööpartneritele selgitada, kus Narva üldse asub ja kui palju seal inimesi elab,” seletab Lott.

Astri grupil on Narva kesklinnas suhteliselt lähestikku kolm kaubanduskeskust. “Muidugi on need konkurendid ja enamgi veel – me lausa soovime, et nad konkureeriksid omavahel,” kinnitab Astri grupi äripartner, Fama Keskuse üks omanikest Oleg Uglov. “Tegutseme selle nimel, et keskustel oleks erinev turunduspoliitika, et oleksid erinevad üritused, sest külastajatel on tänu sellele huvitavam.”

Pärast Narvas kanna kinnitamist võttis Astri 2000. aastal ette järgmise suure väljakutse – idee ehitada Tartu linna äärde põllumaale suur ostukeskus. Lõunakeskus avas uksed 2001. aasta augustis ja praeguseks on seda laiendatud seitse korda. “Lõunakeskus ei saa ilmselt kunagi valmis,” möönab Lott. “Selle vanem osa on suhteliselt väikese eelarvega ehitatud ja kui lähtuda tänapäevase kaubanduskeskuse standardeist, siis kipub see nii moraalselt kui ka füüsiliselt ajale jalgu jääma, kindlasti on vaja seda paremaks tuunida.”

Loti kinnitusel on Astri põhimõte olnud kasutada sama oskusteavet kõikides oma keskustes. “Ja paljuski kasutame oma erinevates paikades samu koostööpartnereid, olgu need siis arhitektid, ehitajad või rentnikud,” täpsustab Lott.

Järgmisel aastal valmivad Astri Keskuse juurdeehitus Narvas ja Pärnu Keskuse 2. etapp – kino- ja kaubanduskeskus. “Ainult monofunktsionaalne kaubanduskeskuse formaat enam ei toimi,” räägib Lott.

Üks esimesi koostööpartnereid, kes kõik see aeg on Astriga koostööd teinud, on Stockmanni gruppi kuuluv Seppälä. Nad riskisid hakata kauplema Kivilinna kaupluses, julgesid minna Narva ja uskusid Lõunakeskuse kui põlluarenduse edukasse tulevikku.

“Olen kokku puutunud ja koostööd teinud erinevate kaubanduskeskuste arendajatega ja kõige positiivsemad kogemused on mul olnud Astri grupiga,” kinnitab Baltmani juht Pille Põldsam, kes on varem töötanud ka Seppälä Eesti ja Balti piirkonna juhina. “Astri esindajatega on alati olnud lihtsam kokkuleppele saada. Nende eesmärk on saavutada win-win olukord ehk et nii rendile andja kui ka rendile võtja tunneksid end võitjana.”

Astri kiikab teiste Baltimaade poole

Kas ostame kellegi üles või hakkame koostööpartneriga arendama uut kinnisvaraprojekti, kommenteerib Astri grupi finantsjuht ja üks omanikest Eve Kirs võimalikku arengut Läti-Leedu turul.

Tänavu 29. augustil asutasid Eve Kirs, Väino Põllumäe ning vennad Paul-Toomas ja Ülo Hage võrdses osaluses OÜ Astri Baltikum.

“Kuna oleme piisavalt suured tegijad Eestis, siis on meile tehtud koostööks igasuguseid ettepanekuid,” räägib Eve Kirs. “Mis puudutab arengut Lätis ja Leedus, siis me praegu alles analüüsime, kas risk ja tulusus konkreetses projektis on tasakaalus.”

Eve Kirsi sõnul on aastate jooksul ka Astril endal korduvalt kosjas käidud. Peamiselt on osta tahetud Tartu Lõunakeskust, aga ka Narva keskuste omandamiseks on Venemaa ärihaid teinud tõsiseid pakkumisi. “Oleme pakkumisi tõsiselt kaalunud, ent kõrvale lükanud,” ütleb ta. “Meie jaoks on oluline, et kuna me pakume praegu rentnikele tegutsemispaketti kolmes Eesti linnas, siis juhul, kui me ühest kohast loobuksime ja kinnisvara maha müüksime, kaotaksime tervikstrateegias.”

AS Astri

1991 DETSEMBER – Tartu ärimehed Aleg Kirs ja Väino Põllumäe asutavad ASi Astri.

1993 SUVI – uksed avab Veeriku pood.1993 – asutatakse jaemüügiga tegelev AS Astri & PK.1994 KEVAD – avatakse grillbaar Veeriku Grill.1994 – asutatakse kinnisvaraga tegelev AS Astri & AV.1994 – omanikeringi kaasatakse vennad Ülo ja Paul-Toomas Hage.04.12.1995 – Tartus Annelinnas avab uksed Kivilinna ostukeskus.1997 – Narvas avab uksed kaubanduskeskus Astri Keskus2000 MÄRTS – Narvas avab uksed kaubanduskeskus Tempo Keskus.2000 NOVEMBER – 6 kauplusest koosnev kauplustekett (Kivilinna, Veeriku, Ülenurme jt.) antakse rendile ETK-le.2001 – Astri võtab suuna vaid kinnisvara arendamisele, tütarfirma Astri & PK likvideeritakse.30.08.2001 – Tartus avab uksed Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus Lõunakeskus, mida on praeguseks laiendatud 7 korda.2006 SEPTEMBER – Narvas avab uksed kaubanduskeskus Fama Keskus.2006 – Astri ühendab endaga tütarfirma Astri & AV.2013 KEVAD – omandatakse Pärnu Keskus.2014 – Pärnus avatakse Pärnu Keskuse 2. etapp ja Narvas avatakse Astri Keskuse juurdeehitus.KINNISVARA väärtus kokku umbes 165 miljonit eurot.KINNISTUTE kogusuurus 300 000 m2.Tartu Lõunakeskuses on üldpinda kokku 67 000 m2, sellest 56 300 m2 kaubanduspinda.Tartu Lõunakeskus annab kaudselt tööd umbes 1200 inimesele, Narva kolm kaubanduskeskust annavad tööd umbes 700 inimesele.ASTRI KINNISVARAGRUPIS töötab 54 inimest.

ALLIKAD: AS ASTRI, ÄRIPÄEV