Vedajad ootavad kliendilt kauba hoolsamat pakendamist

“Müüjale on tähtis, et kaup jõuaks ostjani terve ning puhtana, justkui transporti poleks vahepeal olnudki. Ostja maksab terve kauba eest, mitte viga saanud kauba eest,” ütles ETS Logistics OÜ juht Aleksander Bankiir. “Keegi ei osta ju poest külmkappi või autot, millel on värv maha tulnud või uks eest ära kukkunud,” põhjendas ta kauba korrektse pakendamise olulisust.

Bankiiri sõnul on transporditeenuse pakkuja jaoks korralik pakend sama oluline kui kauba omanikule. See muudab transpordi turvaliseks nii töötajale, teistele kaupadele kui ka veovahendile.  Lisaks minimeerib korralik pakendamine vedaja jaoks kuluriske – saamata jäänud tulu veo eest, võimalik konflikt kliendiga ning ajakulu, mis tekib kahju menetlemisel.

Kaup ei tohi karbis liikuda

DPD Eesti ASi müügi- ja turundusjuhi Jaanika Kula sõnul tuleb sobiva transpordipakendi valikul lähtuda paki sisuks oleva toote või toodete iseloomust, kauba käsitlemise viisist ning vahemaast, mis saadetisel tuleb läbida. Seejuures tuleb meeles pidada, et mida pikema teekonna pakk läbib, seda rohkem tuleb panustada nii välimisesse kui ka sisemisesse pakendisse.

Bankiiri kogemus ütleb, et kõige sagedasem viga on ebapiisav pakendamine, kus piirdutakse näiteks ainult paari ringi toidukilega. “See on sisuliselt kaup ilma pakendita ja vedajal oleks mõistlikum sellise kauba vedamine edasi lükata ning anda kliendile head nõu, kuidas saaks kauba paremini pakendada,” rääkis ta.

Peale selle kiputakse raskeid kaupu paigutama transportimisel kergemate ja õhemate peale, mistõttu alumised kaubad saavad muljuda või lähevad hoopis katki. “Ei piisa ka sellest, kui kaup on pandud pappkarpi,” märkis Bankiir.

Ta lisas, et alati tasub üle kontrollida, et kaup oleks kasti sees fikseeritud. Nii tuleks kauba ja karbi vaheline osa täita millegi pehmega, et vältida liikumist pakendi sees.

Ka Kula sõnul valitakse sageli kauba välispakendiks kõvast lainepapist kartongpakk, kuid jäetakse tähelepanuta sisemine pakend, millel on pea sama tähtis roll. “Sisemine pakend peab esiteks välistama kauba liikumise paki sees, teiseks etendama amortiseerivat rolli,” rääkis Kula.

Samas on Kula sõnul ka juhtumeid, kus välispakendiks on vaid pakkekile, mida DPD transpordikindlaks ei pea. “Kuna kulleril pole pealekorjel paki sees olevast kaubast ülevaadet, on juhil üldjuhul raske pakendi sobivust hinnata. Sel põhjusel oleme pannud kauba pakendamise tellija südamele, kes tunneb oma kaupa ja teab, mil viisil on seda otstarbekas pakendada,” märkis Kula.

Õrnadele pakenditele kleebised peale

Samuti rõhutab kullerfirma oma klientidele, et pakkide käsitlemisel kasutatakse sorteerimisliine ja saadetised puutuvad üksteisega kokku, mistõttu võivad õrnemad kaubad sisemise pakendita kannatada saada. “Õrnemate saadetiste puhul on väga oluline kasutada õrna eseme kleebist, et juhtida nii kullerite kui ka terminalitöötajate tähelepanu kauba eripärale. Erikleebistega markeeritud kaupu käsitletakse eriprotseduuridega,” lisas Kula.

Kula toob näiteks ühe hiljutise juhtumi, mil DPD transportis elektroonilist seadet, mille saatja oli õhukesse lainepappkasti pakendanud ja ka pakisisene polsterdus polnud piisav. Seadme pehmest plastmassist osad said transpordi käigus väliseid kahjustustusi ning õnnetud olid nii kauba saaja kui ka saatja.

Kula sõnul tuleb kahjujuhtumitega seotud kaebusi ette, kuid need on peamiselt tingitud asjaolust, et kaup ei ole piisavalt kindlalt pakendatud. “Sellepärast tegeleme aktiivselt pakendamise teavitustööga ja informeerime kliente pakendamise nõuetest enne kauba pealevõtmist, et võimalikke hilisemaid ebameeldivusi ning rahulolematust vältida,” lisas ta.

Bankiiri arvates võiksid kauba saatjad ja vedajad omavahel suhelda. “Toote pakendamise planeerimisel on väga mõistlik küsida ka vedaja nõu ja ideid. Lõppude lõpuks huvitab korralik pakend mõlemat osapoolt,” märkis juht.