Riias Maxima kaubanduskeskuses toimunud ohvriterohke varingu tõttu hakatakse Eestis kontrollima suurte kaubandushallide ohutust, ütles Saaremaa päästepiirkonna juht Margus Lindmäe.
Kuigi Läti Maxima pood pole ehitatud tüüpprojekti järgi ja sarnaseid kaubanduskeskusi Eestis ei ole, hakatakse ka meil suuri kaubanduskeskusi ja nende koormustaluvust üle vaatama, kinnitas Lindmäe
Saarte Häälele.
"Mul ei ole küll praegu infot selle kohta, kas Riia Maxima katusele tohtis projekti järgi aeda rajada, aga kindel on see, et paljudes hoonetes tehakse ümberkorraldusi pärast nende vastuvõtmist, teadmata, kas hoone konstruktsioon vastu peab," ütles ta ja tõi näite, et kui mingi kauplus kaubanduskeskusest välja kolib ja uus asemele tuleb, hakatakse ümberehitusi tegema sageli projektist kinni pidamata.
"Üks oluline asi, mis on meie riigis praegu sama halvasti kui Lätis, on see, et kui käivitub tuletõrjesignalisatsioon, siis mõtleme tavaliselt, et mitte midagi ei juhtu," lausus Lindmäe. Just selle arvamuse tõttu ei evakueeritud inimesi pärast signalisatsiooni tööle hakkamist ka Läti Maximast.
Seotud lood
"Maximal ei ole Eestis üheski sarnase konstruktsiooni või arhitektuuriga hoones kauplust," ütles Maxima Eesti brändi- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe ja lisas: "Riia hoone oli unikaalne nii Lätis kui ka kogu Baltikumis."
Läti pealinnas Riias Zolitudes asuvas Maxima poes leidis eile õhtul kella 18 paiku aset katusevaring, milles hukkus vähemalt 45 inimest.
Täna otsustas Riia ringkonnakohus, et Maxima Latvija ja Homburg Zolitude peavad kaks aastat tagasi juhtunud poe varisemise ohvritele ja nende lähedastele maksma 300 000 eurot hüvitist.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.