E-kaubandus – kas järjekordne trendisõna või suur potentsiaal ettevõtetele?    

„Uuringud on näidanud, et suuremal osal Eesti inimestest on motivatsioon internetti kasutada ning oskused seda teha, kuid paraku kasutatakse oma oskusi pigem ühekülgselt eelkõige suhtlemise, info otsimise ja meelelahutuse eesmärgil,“ sõnab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna tarbija- ja konkurentsipoliitika talituse juhataja Thea Palm. „Vähem mõeldakse võimalustele, kuidas enda heaolu suurendada näiteks targema tarbimise, mille hulka võib kuuluda ka e-kaubandus oma positiivsete aspektidega (sortiment, hind), kaudu,“ tõdeb Palm. Just seetõttu on riigi jaoks ühest küljest oluline anda tarbijatele juhiseid, kuidas internetikeskkonnas turvaliselt toimetada, et tõepoolest saada positiivne ostukogemus ja seeläbi innustada ka teisi proovima ja oma eelarvamustest vabanema. „Endiselt püsib vajadus suurendada ettevõtjate teadlikkust e-kaubandusest kui ühest ettevõtte toodete/teenuste jaotuskanalist, kuna sageli ei olda teadlikud e-kanalite loodavatest lisandväärtustest ning turundusefektist,“ selgitab ta. Palm rõhutab, et sealjuures mängib olulist rolli ka tarbijate vajaduste peegeldamine ning mängureeglitest kinnipidamise rõhutamine, kuna üheks e-kaubanduse arengu takistuseks on olnud tarbijate vähene usaldus, mis tuleneb ka neile otsuse tegemise jaoks esitatava info puudulikkusest.

Päevane veebipoe müügimaht võib ulatuda kuukohalise numbrini

„E-kanal on kõige kiirema kasvuga kanal hetkel jaekaubanduses, ettevõtjal, kes tahab olla kaubanduses tegev, ei ole arukas sellest kõrvale jääda,“ ütleb Eesti e-kaubanduse Liidu tegevjuht Merle Kangur. Ta lisab, et e-kanal on ressursisäästlik moodus ekspordi arendamiseks ja piiriüleseks kaubanduseks. Kangur rõhutab, et veebipood on äriprotsess, mitte ainult tarkvaraarendus. Seetõttu tuleb meeles pidada, et veebipoe planeerimine peab algama eesmärkide seadmisest ja kaardistusest. „Planeerimata IT-kulutused on kõige ebaefektiivsemad,“ tõdeb Kangur. „Tuleb läbi mõelda, mida ja kellele müüma hakatakse, millistel turgudel, kuidas korraldatakse logistika ja klienditeenindus, samuti töötada läbi vajalikud seadused, uurida tarbijakäitumist jne.“

Huvitav oleks muidugi teada, kui palju on võimalik ühe korralikult toimiva kanaliga ettevõttel oma müügimahtu suurendada. Selle peale saan e-kaubanduse liidu tegevjuhilt diplomaatilise vastuse. Ta ütleb, et protsent sõltub mõistagi varasemast mahust ja nii öelda ei saa. „Kampaaniamüügid on toonud ühepäevaseks tulemuseks mullu Eestis kuni 100 000 eurot.“ Taoline näide peaks olema ettevõtjaile kinnituseks, et e-kaubandusest ei tasuks kuidagimoodi mööda vaadata.

E-poega Põhjamaade turule

„E-kaubandusega seonduvalt on palju segadust – inimesed arvavad, et internetis äri tehes on kulud väiksemad, kuid tegelikult mitte,“ ütleb ooolala.ee portaali asutaja ning tegevjuht Nadim Taoubi. Ta lisab, et e-kaubanduse näol on tegemist äriga, mis pakub ettevõtte toodetele suurepärast võimalust pildil olla. "Kasvuvõimalused on märksa suuremad kui vaid 100% offline kanalites müüval ettevõttel.“ Natukene rohkem kui kaks aastat peale oolala.ee portaali avamist on sel Eestis ja Soomes üle 70 000 kliendi. Taoubi, kes on pärit Prantsusmaalt, tõdeb, et äriga alustamiseks saigi ta tõuke kodumaalt. Prantsusmaal taoline ärimudel töötas, kuid siin puudus. Nähes, kui usinasti eestlased internetti kasutasid, analüüsis Taoubi selle põhjuseid. Jõudes järeldusele, et e-kaubanduse nõrk seis tulenes paljustki madalast pakkumisest, mitte tarbijaskonna erinevusest, oli loogiliseks sammuks e-äri alustamine. Nüüd on sihikul Põhjamaade turg ning igale ettevõtjale, kel soov eksportida, soovitab Taoubi oma e-äri üles ehitada.

Artikkel ilmus esimesena Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoja Teatajas nr 6-2014.