Esmakordselt uuris Äripäev, kui palju suudavad jaekauplused ja ka ainult veebipoed müügitulu teenida internetis. Ülekaalukalt edukaimad on reisipiletite müüjad.
Eesti lipulaev Tallink Grupp müüs 2013. aastal online-kanalites reisiteenuseid kogukäibes 118 miljoni euro eest. Online-kanalid on järjest populaarsemad ja Tallink pöörab nende arendusele suurt tähelepanu, rõhutas ettevõte.
Eesti tuntuima vautserimüüja cherry.ee omanikeringi kuuluv Allan Martinson kommenteeris, et Cherry grupi kogu klientidelt teenitud raha Balti riikides oli 2013. aasta seisuga 22,4 miljonit eurot. Eesti müük sellest oli 7 miljonit eurot.
“Eesti e-poodide ritta seadmine on üsna raske pähkel,” tõdes Baltika Grupi turunduse ja müügi eest vastutav Kati Kusmin. Ta tõstis esile, et esiteks on keerukuse põhjuseks vastava ametliku ja avaliku statistika puudumine. Teine osa keerukusest on küsimus, et kas saab samasse võrdlusse panna nii teenuse müüjad kui ka kauba müüjad. Veebimüüki teevad ju mõlemad, aga müügi objekt erineb. Kolmas küsimus on, mis riigi ettevõte müüki teeb ja kas mõõdame müüki Eestis või Eesti ettevõtte müüki e-kanalis mis iganes turgudel.
Eestis ligi 1000 töötavat veebipoodi. End mitte e-poe, vaid e-müügikanalina defineeriva osta.ee omanik Gunnar Valge selgitas, et nende ettevõte jälgib Eestis turuanalüüsi tegemise tarbeks statistikaameti lehelt ettevõtteid, kelle põhitegevuseks on jaemüük interneti ja posti teel. Selles kategoorias on Eestis 1000 reaalselt töötavat e-poodi – neid, kes teevad vähemalt ühe tehingu päevas. “Neid, kes on lihtsalt pangalingid oma veebiküljele pannud, on Eestis ligi 5000,” lisas ta. Samuti märkis ta, et cherry.ee ja chilli.ee olid oma algolemuselt reklaamikanalid. “Täna aga liigitaks mina nad juba e-poeks,” möönis sektorit tundev ettevõtja. Valge märkis veel, et e-sektori siseselt pileteid ja teenuseid e-kaubanduse hulka ei arvata, sest siis peaks ka panganduse ja kindlustuse lisama oma väga suurte numbritega.
Äripäev otsustas siiski reisi- ja kontserdipileteid müüvad e-poed edetabelisse sisse arvata. Kindlustuse ja panganduse aga välja jätta.
Baltika hakkas avaldama e-müüki. Kusmin rääkis, et Baltika 2013. aasta majandusaasta aruandes veel eraldi e-müüki ei näidanud. Tulemus on koos hulgimüügiga, kuna need mõlemad kanalid moodustavad Baltika kogutulemusest veel üsna väikese osa. “Käesoleval aastal anname oma börsiteadetes infot juba eraldi ka e-müügi kohta,” lubas ta.
Kusmin selgitas, et Baltika alustas e-müügiga 2012. aasta veebruaris ning nii 2012. kui ka 2013. aasta jooksul oli e-poes saadaval vaid üks Baltika viiest brändist – Monton. Alates selle aasta augustist on juhi sõnul e-kanalis saadaval kõik Baltika brändid ning poe nimi on
www.andmorefashion.comKusmin on teadlik ka konkurentidest ja tabelist selgubki, et väga tihedalt on Baltika kannul Põldma Kaubanduse AS oma e-poega
www.denimdream.com. Selle e-kaupluse juhataja Gerli Poobus palus samuti märkida, et nad on alles värsked alustajad: “Avasime e-poe 2012. aasta detsembris, seega oli 2013. aasta meile algusaasta”.
Sangar alles alustas veebis. Üha enam loodab veebi kaudu müüa ka vaid kvaliteetsetele triiksärkidele keskendunud Sangar. Ettevõtte turundusdirektor Raul Saks tõdes, et tõsisemat veebipoega toimetamist alustasid nad 2012. aastast ning sellest tulenevalt on suured ka esimeste aastate kasvunumbrid, mitte aga käive. Sangari 2012. aasta veebikäive oli 40 500 eurot ning 2013. aastal 83 200 eurot.
"Oleme veel ikka õppimis- ja arengufaasis ning tajume iga päev midagi, mis vajaks e-poes muutmist ja parandamist. E-poe kasvupotentsiaal on olemas, kuid seda ekspordi arvel. Peame andma endale aru, et meeste särgid on veebikaubanduses siiski nišitoode ning segment, kellele meie särgid võiksid meeldida, on väga kitsas tulenevalt meie disainist, toote hinnast ning üldisest positsioneeringust,” märkis ta.
Piletid ja tehnika müüb veebis. Estonian Air teatas, et nende eelmise aasta e-käive oli 16,7 miljonit eurot, sellest 53% moodustas müük Eestis, ülejäänud välismaal. “Jooksvaks aastaks ootame e-käibe kasvu,” kinnitas pressiesindaja Ilona Eskelinen.
“Müüduimad kaubad Elioni e-poes on arvutid, telerid ja mobiiltelefonid,” ütles Elioni e-äri kohta EMT avalike suhete juht Kaja Sepp. Ta lisas, et EMT e-poes on enim nõutud mobiiltelefonid, tahvelarvutid ja sülearvutid.
Samuti tehnikat müüv Klick Eesti ASi juhataja Marko Kalve ütles, et nende ettevõtte veebipoe käive moodustab igakuiselt 5–10% kogukäibest ja käibekasv võrreldes eelmise aastaga oli üle 50%.
ASi Piletilevi juhataja Jaanus Beilmann märkis, et nemad müüsid 2013. aastal pileteid netipoe kaudu summas 8,9 miljonit eurot, tükkides oli neid 518 178. Aasta varasemaga võrreldes oli kasv 32%.
ON24 ASi nõukogu liige Peep Kuld kommenteeris oma ettevõtte edukat veebimüüki nii Eestis kui ka Soomes, et mingit lihtsat, ühe lausega kirjeldatavat edu valemit neil ei ole. “Edu on taganud pidev, 14aastane töö, mis hakkab vilja kandma. Tegemist on pikaajalise arendusega ja investeeringutega tarkvarasse, logistikasse, meeskonda, turundusse ja klientide ning koostööpartnerite usalduse saavutamisse,” loetles ta ning lisas, et selles valdkonnas pole lühikese ajaga võimalik edu saavutada isegi siis, kui investeeringuteks vajalik võrdlemisi suur rahasumma on olemas, sest klientide usaldus tekib aja jooksul positiivse kliendikogemuse baasil ning rahaga pole võimalik seda osta.
Kuld täpsustas, et tabelis olevad ON24 ASi käibenumbrid on Eesti ja Soome peale kokku ning veebimüük Soome annab sellest ligi kolmandiku.
E-erootikakaubamaja hotlips.ee ja hotlips.fi kureeriva OÜ Relika juhataja, Soome päritolu ettevõtja Timo Majuri kommenteeris, et nende kahe veebilehe käive kokku on suurusjärgus 3 miljonit eurot. Eesti sait hotlips.ee müüb 99% oma kaubast Eesti turul ja 2013. aastal kasvas müük aasta varasemaga võrreldes üle 100%. “Meie siht on lähitulevikus kiiresti laiendada Läti ja Leedu turgudele ja ka Venemaale, aga seal seisab laienemine praegu pakkide saatmise taga. Venekeelne koduleht on juba olemas,” kommenteeris Majuri.
Autokaubad24 OÜ tegevjuht Allan Allikas märkis, et ka nende veebikäive kasvab kiiresti. 2013. aastal oli kasv varasemaga võrreldes 80,5% ja ulatus veidi üle poole miljoni euro.
Nende väiksema konkurendi, automaailm.ee veebisaiti pidava ASi Salome Auto juht Tõnu Savi lisas, et autokaupade veebimüügi näol on tegemist suhteliselt keerukate tehniliste toodetega ehk varuosadega. Seetõttu võib klientidel tekkida palju probleeme täpselt õige asja leidmisel. Savi lisas, et kuna hulgimüügi osa on väga suur, siis nad pigem varustavad oma toodetega mitmeid teisi netipoode. “Aga ka Automaailma netipoe kaudu müüme autokaupasid tõusvas joones, kuid käibenumbrites on see veel väike osa (0,5%). Küll aga on iga-aastane kasv kordades ja seetõttu oleme hetkel ka meie oma veebipoe platvormi ümber tegemas,” märkis ta lõpetuseks.
Tallink teeb Eesti e-poodide suurimat käivet
* Allikad: Äripäev, ettevõtted ja e-kaubanduse liit
Enda andmeid ei avaldanud: Kaubamaja osturalli ja Selveri köök.
Ei vastanud Euronics.ee, Toys.ee, ticketpro.ee, jysk.ee, lindex.ee, anttila.ee, fotoluks.ee, photopoint.ee, bauhof.ee, beebicenter.ee
Seotud lood
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.