Täna avatava Ülemiste keskuse laienemise taga on Norra haldusettevõte Linstow, mille juhatuse liikme Frode Gronvoldi sõnul neil kaubanduskeskustele kindlad standardid, aga Ülemiste on neist sammu võrra ees.
- Ülemiste Keskuse omanikettevõtte Norra haldusettevõtte Linstow juhatuse liige Frode Gronvold Foto: Eiko Kink
"Parem on omada ühte tugevat kaubanduskeskust kui kahte mitte nii head," ütles Gronvold vastuseks küsimusele, kas ettevõttel on kavas Eestis veel midagi osta. Ka kriis ei taba Linstowi ootamatult. "Kui kriis tuleb järgmisel aastal, siis kulub meil lihtsalt rohkem aega, et investeeringud ennast ära tasuksid. Kuid ma olen kindel, et Ülemiste Keskuse uuenduseks oli õige aeg," ütles Gronwold.
Mis suunas arenevad praegu kaubanduskeskused?
Praegu toimub kiire areng Aasias, Lõuna-Ameerikas ja Venemaal.
Baltikumis pigem uuendatakse tegutsevaid kaubanduskeskusi, sest neil on hea asukoht, lojaalsed kliendid ning võimalus oma positsiooni turul tugevdada. Kui kaubanduskeskus soovib tarbijate vajadusi rahuldada, siis peab keskus ennast uuendama, sest seda enamus kauplusi uuendavad ennast ise pidevalt.
Enamik Balti kaubanduskeskusi on väga head ja vastavad standarditele. Kuid umbes kümne aasta vanuseid kaubanduskeskusi, nagu näiteks Ülemiste Keskus, tuleb uuendada ja selle juures on hea lisada uut pinda ning teha väline värskendus.
Ma usun, et uusarendustel on praegu väga raske tulla, sest Ida-Euroopas on väga keerulised ajad, mis mõjutavad ka Baltikumi. Majanduskriisi ajal tuli väga palju uut kaubanduspinda juurde, kuid kaubanduskeskuse planeerimine on väga pikk protseduur, mida on keeruline järsult peatada.
Kui pikalt planeerisite Ülemiste Keskuse arendust?
Ülemiste keskus avati 2004 ning uuenduste peale hakkasime mõtlema juba kolm aastat pärast seda. Kui meil oli plaan valmis, siis tuli majanduskriis ning samas avati ka uusi keskusi. Seega lükkas majanduskriis Ülemiste Keskuse arendust 2-3 aastat edasi .
Kolm aastat tagasi läks tõeline töö lahti ja otsustasime, et aeg on edasi liikuda. Paar aastat tegime eeltööd ning 2013. aastal saime lõpliku kinnituse, et laienemisega tasub alustada.
Meie äris tuleb mõelda väga palju ette ning olla valmis järgmiseks sammuks. Kui sa enam ei arene, siis kaotad turgu.
Kui kriis tuleb järgmisel aastal, siis kulub meil lihtsalt rohkem aega, et investeeringud ennast ära tasuksid. Kuid ma olen kindel, et Ülemiste Keskuse uuenduseks oli õige aeg.
Mis on Ülemiste Keskuse järgmine samm?
Keskuse suurus on järgmiseks kümneks aastaks piisav. Peame pidevalt vaatama seda, et meie sisu on kliendi jaoks õige, sest keskus ei saa kogu aeg laieneda.
Kui suur võiks olla kaubanduskeskus Eestis?
Rocca Al Mare ja Ülemiste Keskus on jõudnud sinna piirimaile, kui palju Tallinna suurune linn suudab ära majandada. Seega siin on kaks suurt keskust, mis võikski olla.
Arenduse poole pealt tuleb silmas pidada seda, et Eestis ei ole demograafiliselt arenev turg, vaid elanikkond vananeb. Samuti tuleb mõelda e-kaubanduse peale. Me siiski usume, et kaubanduskeskuse formaat jääb, aga paljud kauplejad lähevad veebi ning neil ei ole tarvis nii palju laieneda.
Ka siis, kui Ülemiste oleks Tallinna ainuke suur kaubanduskeskus, ei oleks võimalik tema ruutmeetreid liita Rocca Al Marega – multikeskus võiks olla vaid umbes 15% suurem, sest kauplused on ühesugused. Praegu teenindavad need kaks suurt erinevaid Tallinna regioone ja turg on ilusasti jagunenud.
Kui suur on peaks olema kaubanduskeskuses kaubanduse ja meelelahutuse vahekord?
See on väga tähtis teema. Meelelahutuse osa ei ole nii suur, kui enamus inimesi mõtleb. Näiteks 5-10% inimesi, kes külastab kaubanduskeskust, läheb ka pärast kinno, kuid see erineb riigiti. Inimesed tulevad ikkagi kaubanduskeskustesse ostlema, mitte niisama aega viitma. Kui rääkida restoranidest, siis moodustavad needlemiste Keskusest umbes 7%. Umbes 90% keskuse pinnast moodustab siiski jaekaubandus.
Mis on kaubanduskeskuste kõige suuremad väljakutsed?
Ma arvan, et väga suur väljakutse on keskuse pidev uuendamine, sest jaekaubanduse trendid muutuvad väga kiiresti. Lisaks vahetuvad jaekaupluste tootevalik üha kiiremini ning inimesed tarbivad rohkem.
Seega meil tuleb mõelda, kuidas ennast jätkusuutlikult arendada. Keskust ei saa uuendada iga kolme aasta tagant, vaid peab mõtlema, kuidas mõistlikult värskendades saab klientidele meele järgi olla.
Lisaks tuleb mõelda ka sellele, et keskuses oleksid õiged kauplused. Eelkõige peab mõtlema nendele klientidele, kes seda külastavad, et nad saavad keskusest seda, mida nad otsivad. Rentniku ei saa päevapealt vahetada, vaid juba lepingust tulenevalt tuleb väga pikalt planeerida, milline kaupluste kooslus keskuses on. See on väga suur väljakutse, sest teinekord on väga keeruline tuleviku trende ennustada.
Eestis on konkurents väga tihe ning demograafia töötab jaekaubanduse arengule vastu. Ootaks pigem positiivset elanikkonna kasvu mitte negatiivset.
Kuidas erineb Ülemiste Keskus Linstowi kaubanduskeskustest Lätis?
Linstowil on teatud standardid, mis kaubanduskeskustel olema peavad ning praegu on Ülemiste meie standarditest ühe sammu võrra ees.
Keskuses on kasutatud uusi tehnoloogilisi lahendusi, näiteks suured ekraanid, valgustus reageerib välisele valgustasemele - et keskuses ei oleks liiga ere, vaid oleks mõnus olla. Londoni konsultant pani kokku helide strateegia, et inimesed tunneksid end keskuses rohkem lõdvestunult ja mõnusamalt, see muudab keskuse üldist müra vähemaks.
Ülemiste keskusel on ka esimesena Baltikumis keskkonnastandard Breem.
Kas Teie hinnangul on Eesti turul liiga palju erinevaid kaupmehi või võiks neid olla rohkem?
Olen rääkinud ühe Norra arendajaga, ning tahavad siia tulla, et mõnda kauplust sinna meelitada, sest nad tahavad saada oma keskustesse suuremat valikut.
Siin on väga palju ettevõtjaid, kes on toonud frantsiisiga palju häid brände. See on väga hea.
Kas soovite, et kaubanduskeskuste või muu ärikinnisvaraga oma portfelli suurendada? Osta mõni kaubanduskeskus või hotell Eestis?
Praegu meil sellist otsust ei ole, oleme olukorraga Baltikumis rahul. Meil on üks kaubanduskeskuse projekt Riias pooleli. Ülemistesse oleme teinud suure investeeringu ja peame vaatama, et see tooks meile raha paari aastaga tagasi. Parem on omada ühte tugevat kaubanduskeskust kui kahte mitte nii head.
Milline on Teie hinnangul Eesti kõige parem kaubanduskeskus ja miks?
Ma arvan, et peale laiendust on Ülemiste Keskus parim. Sellel on unikaalne asukoht, kuhu on väga hea ligipääs rongiga, autoga ja lennukiga. Lisaks on suurim kaupluste valik ning kõige põnevam keskkond, mis on väga oluline faktor, et inimesed külastaksid kaubanduskeskust.
Me ei konkureeri otseselt Viru Keskusega, sest see on kesklinna kaubanduskeskus, mis pakub väga hea kvaliteediga kauplusi. Samuti on väga head kaubanduskeskused Rocca Al Mare ja Kristiine Keskus, kuid Ülemiste on minu hinnangul järgmisel tasemel.
KES JA MIS Norra haldusettevõte Linstow International haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades. Lätis on ettevõte rajanud viis keskust - Alfa, Mols, Galerija Centrs, Origo ja Dole, samuti kaubamaja Minski ja Eesti suurim keskuse Ülemiste.
Frode Gronvold vastutab kõigi Linstowi Baltikumis asuvate kaubanduskeskuse rajamise ja juhtimise eest.
Seotud lood
Ülemiste keskus plaanib laiendada keskust ligi viiendiku võrra ehk ehitada juurde 13 000 ruutmeetrit pinda, mis peaks valmis saama 2019. aasta kevadeks.
Ülemiste keskus alustab laiendustöid 2018. aasta esimestel kuudel ning laiendus peaks valmis saama 2019. aasta varakevadel. Laiendusse investeeritakse 35 miljonit eurot. Suurim visuaalne muutus keskuse jaoks on läbi nelja korruse tekkiv võimas aatrium. Keskusesse tuleb Apollo kino, lemmikloomakeskus PetCity ja spordiklubi People Fitness.
Kuu aega avatud uuenenud Ülemiste keskuse külastajate arv on oodatust suurem - kokku külastati avakuul keskust ligi 600 000 korda. Keskuse tõmbemagnetid on suuremad rõiva-ja spordikauplused ning lai söögikohtade valik. Tipp-päevadel tehakse keskuses ligi 35 000 ostu.
23. oktoobril avatavasse Ülemiste keskusesse lisandub üle 50 uue kaupluse ja teeninduskoha. Eesti suurimaks kasvavas kaubanduskeskuses saab olema laialdaseim valik jalatseid ning moe-, laste- ja spordikaupu. Oluline hüpe toimub ka sisustus- ja elektroonikakaupades.