Töötaja tervisele ei ohtlik mitte ainult vähene valgustus vaid ka ülevalgustamine või valguse värelus, mida küll inimsilmaga ei näe, kuid mille talumine põhjustab ärritust ja peavalu.
Kaubandus.ee-l aitab teemat avada OÜ Riskianalüüs tegevjuht Jaanika Jelistratov.
Milline on nõuetele vastav valgustus kaupluses, kaubanduses üldisemalt?
Kui räägime valgustusnõuetest, mida tööandja peab järgima, et kaitsta oma töötajaid, siis peamine nõue on, et töökohad peavad olema piisavalt valgustatud. Mida see tähendab? Töökoha valgustusel on erinevad näitajad, mida valgustuse reguleerimisel arvestama peab.
Peamine näitaja on valgustustihedus, mida mõõdetakse luksides(lux). Standardi järgi peaks valgustustihedus kassapiirkonnas olema 500 luxi ja müügiosas 300 luxi. Lampide arv kaupluses ei ole määratletud.
Oluline on, et kaupluses oleks tagatud nõuetekohane ja ühtlane valgus. Siinkohal tasub jälgida ka seda, et ei tekitataks ülevalgustust. Kui luxide arv hakkab lähenema 1000-le, võib efekt vastupidine olla, ehk töötajal tekib ülevalgustusest tingitud terviseprobleemid nagu näiteks silmade kuivus või punetus, peavalu, ärritus jne.
Lisaks peab valgustite valikul jälgima valgusvärvust. Valgusvärvus peab olema võimalikult päevavalguse sarnane. Toodangu seisukohalt on tihti olulisem, et valgus oleks pigem kollakam, kuid töötajatele mõjub kollakas valgus üldiselt uinutavalt.
Kas valgustusnõuded kehtivad kõikidele kauplustele võrdselt – toidukauplusest kuni juustupoe või pesubutiigini välja?
Jah. Kui me vaatame töötaja seisukohast, on nõuded eri liiki kauplustes samad.
Millised on sümptomid ja tagajärjed vale valgustustaseme talumisel pika aja jooksul?
Kõige tavalisem mõju on silmanägemise halvenemine, kuid vale valgustus võib põhjustada ka silma limaskestade ärritust, peavalu, uimasust, unisust, meeleolu langust, silmalaulihaste krampe, silmade kuivust, stressi, tööõnnetusi ja - vigastusi.
Silmanägemise langus areneb välja aja jooksul, samal ajal kui peavalu ja uimasus on tagajärjed, mis võivad avalduda, kui ollakse halva valgustuse käes viibinud vaid lühikest aega. Kui peale tööpäeva esineb peavalu, uimasust, silmad on punased, siis üheks põhjuseks võib olla ebapiisav või liigne valgustus. Kindlasti on silmadele väga ärritavaks olukord, kus koos esinevad tehisvalgustus, heledad pinnad, klaas - ja peegelpinnad.
Valgustusega seonduvad töökeskkonna peamised mõõdetavad parameetrid on: tehisvalgustustiheduse hooldeväärtus, värviesitusindeks, ühtlustegur ja värelus. Mida need tähendavad?
Tehisvalgustustiheduse hooldeväärtus on väärtus, millest allapoole mõõdetava pinna keskmine valgustustihedus langeda ei tohi.
Värviesitusindeks on näitaja, mille abil kirjeldatakse lambi värviesitusomadusi. Värviesitusindeksit tähistatakse Ra-ga ja selle suurim väärtus on 100. Mida väiksem on Ra-indeks, seda väiksem on värviesituse kvaliteet. Töökohal tohib kasutada lampe, mille Ra-indeks algab 80-st.
Ühtlustegur - ühtlustegur näitab, kas ruumis on probleeme heledusjaotusega. See tähendab, et ruumi erinevates osades ei tohi valgustustihedus liiga palju erineda. Erinevus viitab sellele, et ruumis on valgustus ebaühtlaselt jaotunud.
Värelus - valgusti vilkumine. Kui me näeme, et lamp väreleb silmnähtavalt, on see viide, et lambi tööaeg hakkab läbi saamas või on lamp vigane ja see tuleks välja vahetada. Teine olukord on, kui luminofoorlampides esineb värelus, mida silmaga ei taju, kuid mis võib töötajal põhjustada ärritust, peavalu jms. Sellist värelust on võimalik tuvastada ainult spetsiaalse mõõtmise käigus.
Kuidas Ra-indeksit lambilt leida?
Luminofoorlampidel on lambi peal väike infoetikett ja seal on tavaliselt selline kombinatsioon 18W/840, kus 8 viitab sellele, et Ra-indeks on 80. Väga lihtsalt lahti seletades kujuneb Ra-indeks selle järgi, kui võtta testvärviks näiteks punane ja võrrelda seda erinevate valgusvärvide juures. Kui valgus on kollakam, näeme punast värvi oranžikamana ja kui valgus on sinisem, paistab punane lillakam. Kõige ideaalsem valguse värv on võimalikult päevavalguse sarnane. Sellises valguses näevad värvid kõige tõetruumad välja.
Palun juhtige minu tähelepanu mõnele asjaolule, mis on teema seisukohast veel oluline.
Kindlasti peab valgustite puhul tähele panema, et kõikides valgustites oleks ühesuguse Ra-indeksiga lambid. Lisaks tuleb jälgida, et valgusti asukoht oleks tööpinna kohal nii, et inimene ega muu objekt ei tekitaks tööpinnale varje. Eelistada tuleb alati üldvalgustust ja vajadusel kasutada lisaks kohtvalgustit. Ainult kohtvalgustit kasutada ei tohi.
Kui töötaja töötab terve päeva tehisvalgustuse käes, võiks ideaalis olla töötajal võimalus pidada tihedamalt puhkepause. Pauside ajal tasuks minna õue päevavalguse kätte, sest just päevavalguse käes viibimine on meile kõige tervislikum.