Kas ID-kaart kliendikaardina rikub privaatsust?

Kassasüsteemide ning plastkaartide kasutamise jaoks vajalikke tehnilisi lahendusi pakkuva ID Süsteemide ASi juht Enn Lakspere sõnul koguneb plastkaarte rahakoti vahele palju ning neid on tüütu pidevalt kaasas tassida. Samas viitab ta sellele, et ID-kaardi puhul võib osasid inimesi häirida privaatsuse rikkumine. „Nii pääsetakse ligi su andmetele, võidakse küll öelda, et su isikukoodi ei kasutata, aga kes seda ikka täpselt teab,“ nendib ta ja tunnistab: „Mina olen juhatuse liige, iga päev pean erinevaid dokumente digiallkirjastama ja eraostude puhul ei taha ma taaskord oma andmeid jagada.“ Sama arvab ka plastkaartide tootmise ja personaliseerimisega tegeleva ettevõtte Kaardieksperdi juhataja Alar Tammela: „Tõesti ei taha oma isiklikku dokumenti kõikjale masinatesse toppida, tekib endal ebamugav tunne.“

Erinevalt Prismast pakub Rimi oma kliendikaarti. Põhjusena toob ettevõtte pressiesindaja Katrin Bats välja, et ID-kaardi põhine kliendikaart lihtsalt ei sobinud nende arendustega (näiteks terminal ja personaalsete pakkumiste süsteem). Tänaseks on kaarte välja antud juba enam kui kuussada tuhat. „Kaart on klientide poolt hästi vastu võetud, seda näitab asjaolu, et enamike ostude puhul kliendikaart kassas registreeritakse. Teeme selle põhjal järelduse, et kaardiga saadav boonus on meie klientidele oluline,“ sõnab Bats.

Kulukad IT-lahendused

Lakspere sõnab, et ID-kaardi kasutuselevõtuks on erinevaid variandid –  ühendada pangaterminaliga või osta ka eraldi kaardilugejad. See iseenesest polegi väga kallis, küll aga tarkvaraarendus. „Näiteks Prisma võttis Eestis kohe ID-kaardi kasutusele, nad ei hakanud isegi üritama kliendikaarti juurutada. Soomes on neil vastupidi. Aga loomulikult oli Eestis vajalik väga ulatuslik arendustegevus, mis läks ikka päris kopsaka summa maksma,“ arutleb ta.

Prisma veebilahenduste juht Reigo Rahumäe ütleb, et aktiivseid Prisma Konto kasutajaid on hetkel üle 150 000. „Inimeste rahakotid on niigi pungil erinevatest plastikkaartidest. Kuna ID-kaart peaks olema igal eestimaalasel, siis säästab selline lahendus nii inimese rahakotti kui ka keskkonda,“ räägib ta, lisades, et ID-kaardi kasutatakse kliendikaardina ka osades raamatukauplustes ja apteekides.

Tammela ütles, et nende tellimusmahud on stabiilsed. "On nii neid ettevõtted, kes lähevad ID-kaardi peale üle kui neidki, kes seda katsetasid, aga lähevad kliendikaardi peale tagasi.“ Ta toob välja, et kliendikaart hoiab inimest ühe kindla firma juures. „Näiteks tanklakettide puhul. Kui on ID-kaardi põhjal, siis inimesel on ükskõik, kas ta läheb Statoili, Lukoili või Olerexi, tema jaoks ei muuda see midagi. Kui aga tal on ühe keti kliendikaart, siis ta pigem läheb just sinna.“

Üks kaart, mitu funktsiooni

Kaubamaja Grupp on koostöös LHV pangaga astunud veel sammukese võrra edasi ning pakub Partner Pangakaarti. „ Koostööna valminud kaardi eelis on see, et ühel plastikul on koondatud kokku kolm funktsiooni – Partnerkaart, krediitkaart ja deebetkaart, sisuliselt tähendab see seda, et klient ei pea enam kaasas kandma kolme kaarti, vaid piisab ühest kaardist, millega saab kõik vajaliku tehtud,“ selgitab LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum, kelle meelest on tavapäraste kliendi- ja ka pangakaartide aeg läbi. „Monofunktsionaalne plastikaart kaob pigem ära, seda hakkavad asendama nutitelefonid, NFC toega pangakaardid, ID kaart ja muud seadmed. Hunniku lojaalsuskaartide taskus kandmine ei vasta enam kliendi ootustele.“