Aasta algusest maksustatakse e-teenuseid riigis, kus asub teenuse tarbija ehk klient. Lisaks on teenuse osutajal aga kohustus määrata kindlaks teenuse saaja asukoht.
Kui praegu maksustatakse ainult B2B (business to business) teenused saaja asukohariigis ning B2C (business to customer) teenused hoopis teenuse osutaja asukohariigis, siis alates 1. jaanuarist 2015 muutus viimati nimetatud teenuste maksustamine ja tekib kohustus maksustada need riigis, kus asub teenuse tarbija ehk klient.
Elektrooniliselt osutatavateks teenusteks loetakse teenuseid, mida osutatakse interneti või elektroonilise võrgu kaudu ning mis on oma olemuselt väga sõltuvad infotehnoloogiast. Sellisteks teenusteks on näiteks veebi administreerimine, mobiilirakenduste müümine, elektrooniliselt edastatava tarkvara võõrandamine ja uuendamine, elektrooniliselt edastatav muusika, film, mäng jne.
Tee kindlaks, millises riigis klient asub
Alates 1. jaanuarist 2015 on elektroonilisi teenuseid osutavatel äriühingutel vaja kindlaks teha, millises riigis asub klient, kellele teenust osutatakse, või millise riigi resident ta on. Kliendi asukohariik on käibe tekkimise koht ning selle riigi käibemaksumääraga tuleb osutatud teenused maksustada. Kui on selge, millises riigis tekib käive, lisab teenuse osutaja kliendile väljastatud arvele käibemaksu just selle riigi käibemaksumäära järgi.
Oluline on mainida, et erinevate teenuste puhul kehtivad erinevad asukoha määramise reeglid. Seega ei ole võimalik lähtuda kõikide teenuste puhul samadest reeglitest ning maksustamine sõltub osutatud teenuste iseloomust. Näiteks tuleb eristada, kas isik pakub internetiühenduse teenust või võõrandab interneti teel mobiilirakendust.
Seda, millised reeglid kehtivad, loe pikemalt Äripäeva teemaveebist
raamatupidaja.eeTule ka 29. aprillil seminarile E- teenuste käibemaksustamine! Loe lisa
SIIT.
Seotud lood
E-kauplejate seas on kirgi kütnud käibemaksuseaduse muudatus, mis hõlmab elektroonilise side teenuste ja elektrooniliselt osutatavate teenuste (digiteenuste) maksustamist. Muudatus jõustus 1. jaanuaril 2015, kuid tänaseni on paljude ettevõtjate jaoks arusaamatu, keda see täpselt puudutab ja kuidas uusi nõudeid praktikas rakendada tuleks. Üks on selge – seaduse muudatus ei puuduta interneti teel müüdavaid kaupasid.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.