Ross: klient maksab töötajatele palka

Kas teie sektoris võib rääkida ka Hiina toodangu pealetungist?

Meie alal midagi Hiinast osta on võimatu, kogused on liiga suured, tuleks ära osta konteiner pastakaid, nii et Eesti oleks kümneks aastaks nendega üle ujutatud. Aga oleme Nordic Office Alliance’i liikmed koos Taani, Norra, Rootsi ja Soome firmadega, kellega tellime kaupa kamba peale. Juhuslikult ei saa sealt tellida, Hiinas peab olema keegi, kes käib tehastes ja kontrollib, vastasel juhul saad väga nõrka kvaliteeti.

Hiinast saab osta nii odavat, keskmise hinnaga kui ka väga kallist kaupa, aga peab olema keegi, kes kohapeal tehastes käib. Olen seal ise viibinud ja seal on tehaseid äärest ääreni, on selliseid, mida pole näinud ka Nõukogude Liidus ja mis on nagu põrgu eeskojad, kust uste vahelt immitseb suitsu ja samas inimesed töötavad sees ning on ka kõrgtehnoloogilisi tehaseid.

Kas on mõni küsimus, mida tööle kandideerijatelt alati küsite?

Küsin, kes töötajale palka hakkab maksma. Seda ei tee mitte firma, raamatupidaja ega mina, vaid klient. See on oluline küsimus, sest klient maksab palka ja hääletab jalgadega. Räägin seda kõigile, et kassa täieneb ainult tänu klientidele, kui te ei suuda neile head olla, nad lahkuvad, ilma et jätaks kassasse raha. Ja kui töötaja hiljem, eriti äriklientidega tegelev töötaja, tuleb küsima, et miks palk või preemia on väike, siis ütlen, et ta koputab valele uksele, ta peaks koputama kliendi uksele.

Mis teile töös enim meeldib?

Oleks igav, kui ei oleks uusi väljakutseid. Kogemus on ettevõtluses tähtis, aga pikaajalisel tegutsemisel võib langeda rutiini. Selle vastu aitab uute eesmärkide otsimine, neid on pakkunud näiteks laienemised ja ehitus. Meil on olnud eesmärgiks hooned ise ehitada, mitte rentida, sest nii on odavam. Lühiajalise äri puhul on odavam rentida, aga kuna meil on perefirma – minu abikaasa, tütar, poeg ja minia töötavad siin –, on õigem ise ehitada. 

Kui maksad renti, on 25 aasta pärast taskud tühjad, aga kui võtad pikaajalise laenu, mida maksad, saad lõpetades äri maha müüa. Nii et oleneb, kas tegu on pikamaajooksu või saja meetri sprindiga, metoodikad on erinevad.

Nüüd oleme alustanud Tartus projekteerimisega, mis on huvitav ja annab elule vürtsi juurde. Puhas kaupluse pidamine oleks igav. Ka uued tehnoloogiad on alati huvitavad, näiteks 3D-printer, mis on praegu põnev uus valdkond, mille kohta veel ei tea, mis tulevikus tulla võib.

Kui palju ehitus nõuab ise asjaga kursis olemist ja tegevusel silma peal hoidmist?

Nii mina, tehnikadirektor kui ka jaemüügijuht oleme hariduselt insenerid, nii et jälgime hoolega, petta me end ei lase. Aga meil on palgatud ka inimene, kes tunneb ehitust meist paremini. Enne logistikakeskuse ehitama hakkamist käisime näiteks huvi pakkunud laod läbi, et näha, kuidas on mujal maailma ehitatud ja milline on tehnoloogia, mida kasutatakse. Oleme vaadanud muu maailma tehnoloogiat ka kauplustes – kuidas on kassad ja valvesüsteemid üles ehitatud.

Kas välismaal on tase kõrgem?

Ei saa öelda, et tase oleks kõrgem, aga häid nüansse leiab. Meie kauplus Peterburi teel annab nii mõnelegi Saksa või Põhjamaade kauplusele tegelikult silmad ette – kui nad meid külastavad, ahhetavad nähes, mis on tehtud. See eeldab aega, kui oled 20 aastat tööd teinud, peab ka tulemus tulema. Ei saa öelda, et mujalt oleks võimalik terve kontseptsioon üle võtta, aga nüansse leiab igalt poolt, tuleb vaid silmad lahti hoida.

Loe pikemat intervjuud Büroomaailma omaniku Jüri Rossiga Äripäevast.