Ülemiste keskuse parkimismajas alustati kahe lisakorruse ehitusega, mille tulemusena lisandub parkimismajja ligi 250 parkimiskohta. Parkimismaja laiendus valmib oktoobris ning kokku saab Ülemiste keskusel olema üle 1600 parkimiskoha.
Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul on parkimismaja juurdeehitus loogiliseks jätkuks eelmisel sügisel taasavatud uuenenud Ülemiste keskusele ja külastajate kasvanud huvile keskuse külastamiseks ning ostlemiseks. “Hea juurdepääs ja mugavad parkimisvõimalused on Ülemiste keskusele kindlasti üks võtmesuundi ning seetõttu tahame, et külastajatel oleks siia hea tulla erinevate liiklusvahenditega ning piisavalt parkimiskohti nii parkimismajas kui ka väliparklas,” kinnitas Pärnits. Ta tõi näiteks, et Ülemiste keskusessesse on lisaks autole mugav tulla ka ühistranspordi ja ka jalgrattaga. Jalgratastega tulijatele on avatud suur jalgrattaparkla 103 kohaga, samuti innustab Guido Pärnits kasutama liiklemiseks mujal maailmas populaarset car sharing ehk sõbrasõidu võimalust, mille puhul ühitavad tuttavad oma keskusse sõidu ja saavad parkida spetsiaalselt selleks eraldatud parkimiskohtadel.
Käesoleva aasta oktoobris suureneb Ülemiste keskuse parkimismaja ca 250 parkimiskoha võrra ning viie korruseliseks kasvava parkimismajaga kokku saab keskusel olema üle 1600 parkimiskoha. Hetkel on Ülemiste keskuse parkimismaja kolmel korrusel 376 märgistatud parkimiskohta ning väliparklaga kokku 1350 parkimiskohta. Keskuse parklas on 29 invaparkimise ning 81 pereparkimise ja sõbrasõidu parkimise kohta.
Ülemiste keskus on Eesti suurim moe- ja perekeskus, milles on 210 kauplust ja teeninduskohta. Ülemiste keskuse omanik ja arendaja on Linstow International (Norra), mis haldab ja arendab ärikinnisvara Baltimaades (sh 6 kaubanduskeskust Lätis), Norras, Portugalis, Rootsis ja Venemaal. Keskuse laiendust finantseeris SEB 84,5 miljoni euroga.
Seotud lood
Ülemiste keskus plaanib laiendada keskust ligi viiendiku võrra ehk ehitada juurde 13 000 ruutmeetrit pinda, mis peaks valmis saama 2019. aasta kevadeks.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.