Jaeketid muutsid enda tegevust efektiivsemaks

Selver kirjutas enda aruandes, et käibekasv on võimalik saavutada peamiselt uute kaupluste avamise arvelt. 2014. aasta lõpu seisuga kuulub Selveri ketti 44 kauplust kokku müügipinnaga 83,9 tuhat ruutmeetrit. Ettevõtte müügitulu 2014 aastal oli 367,5 miljonit eurot, kasvades aasta varasema perioodiga 7,2%.

Selveri kauplustest tehti 2014. aasta vältel 35,6 miljonit ostu, mis ületas aasta varasemal perioodil tehtud ostude arvu 5,2% võrra.

Majandusaasta aruandes kirjutati, et 2014. aasta käibe kasvu on toetanud 2012. ja 2013. aasta uute kaupluste avamine ja käivitumine. Samuti toetas käibe kasvu madal inflatsioon, head tarbijate kindlustunde ja eratarbimise kulutuste näitajad. Selveri käibele avaldasid eelkõige mõju möödunud aasta  II poolaastal edukad turunduskampaaniad, positiivseid tulemusi on andnud kategooriajuhtimise projekt ja kliendi vajadusi veelgi arvestavam kaubavalik. Negatiivset mõju avaldas muutuv konkurentsisituatsioon, mille tulemusel toimub klientide ümberjaotumine kaupluste, sealhulgas ka Selveri kaupluste vahel. Segmentide vaates vedasid kasvu toidukaubad, millede osakaal müügis on suurenenud.

Selver AS 2014. aasta puhaskasum oli 7,7 miljonit eurot ületades 2013 aasta puhaskasumit 3,1 miljoni euro võrra. 2014 aasta kasumile on positiivset mõju avaldanud jätkuv tegevuste efektiivistamine. Lisaks eeltoodule on kogu 2014. aasta jooksul on kasumi kujunemist mõjutanud muudatused tööjõuturul, mille tulemusena on tõusnud keskmine töötasu ja seetõttu on kasvanud tööjõukulud.

Selveri juhataja Kristi Lomp ütles, et eelmisel aastal võtsid nad kasutusele uue tarkvara, mis võimaldab neil paremini juhtida kaubavoogu ja sortimenti. Samuti võimaldab see neil operatiivsemalt juhtida igapäeva tööd, kiiresti reageerida ning toetada äritegevust. „Eelmisel aastal muutsime efektiivsemaks ettevõtte sisesed tööprotsessid. Seda nii kaupluste kui ka tsentraalsete toetavate tegevuste osas. Keskendume veelgi enam tulu toovatele tegevustele ja arendustele,“ ütles Lomp.

Rimi kasumit mõjutasid mitmed tegurid

Rimi Eesti Foodi müügitulu 2014. aastal oli 363 miljonit eurot, seega aastane käibe kasv 0,6%. Ettevõte opereeris majandusaasta lõpu seisuga 84 kaupluses (13 Rimi Hüpermarketit, 22 Rimi Supermarketit, 49 Säästumarketit). 

Ettevõtte äritegevuse efektiivuse hindamiseks kasutab Rimi Eesti Food aruandeaasta kasumi ja müügitulu suhet väljendatuna protsentides (käiberentaablus). Käiberentaablus aruandeaastal oli 0,12% (2013: 0,88%).

Rimi investeeris 2014. aastal ettevõte uute kaupluste rajamisse ja olemasolevate kaupluste uuendamisse 4,1 miljonit eurot.

Rimi Eesti Foodi kommunikatsioonispetsialisti Katrin Batsi sõnul on 2014. aasta väiksema kasvunumbri taga mitmeid põhjuseid. „Esiteks, investeerisime kõvasti hindadesse. Selle põhjuseks eelkõige vajadus täita Säästumarketi klientidele antud lubadus pakkuda Eesti odavaimat toidukraami. Seoses väga tiheda konkurentsisituatsiooniga oleme oluliselt langetanud hindu ka Rimi kauplustes,“ rääkis Bats. Ta lisas, et teiseks oluliseks põhjuseks kasumi vähenemisel on kaupluste töötajate palgakasv. Kolmanda põhjusena tõi Bats välja Ülemiste Keskuse ümberehitustööd, mistõttu oli nende suurimal kauplusel väiksem sissetulek.

Maxima laienes ning teeb ettevalmistusi turuosa suurendamiseks

Maxima Eesti jaoks toimus 2014. aastal igakülgne areng mitmes valdkonnas. Enda majandusaasta aruandes kirjutavad nad, et olenemata sellest, et Eesti jaeturul on keeruline konkureerida suure hinnasurve ja turundustegevuse tõttu, õnnestus ettevõttel tugevdada Maxima brändi positsiooni Eestis, hoida turuosa ja kasumlikkust ning teha ettevalmistusi turuosa suurendamiseks 2015. aastal. Maxima hinnangul on see väljakutse, võttes arvesse keerulist olukorda tööjõuturul ning tööjõukulude kasvu aasta jooksul. Juhtkond saavutas edu, keskendudes tegevuste efektiivsemaks muutmisele ning tarneahela paremale juhtimisele.

2014. aasta laenemistegevuste keskpunktiks oli Tallinn, kus tegi ettevõte mitmeid investeeringuid XX-formaadi arendamiseks ja strateegilisi investeeringuid mitme Maxima XXX-kaupluse avamiseks aastatel 2015-2016. 2014. Aasta lõpuks oli kaupluste koguarv 72 (1 hüpermarket, 17 supermarketit ja 54 lähikauplust).

Ettevõte jätkas keskladude ja logistikavõimaluste arendamist, mille eesmärgiks on parandada tarneahela tõhusust, suurendada strateegilise sortimendi hankeid otse tootjatelt ja optimeerida üldist logistikaprotsessi kulustruktuuri. Ettevõtte jaoks oli oluline samm ka enda logistikakeskuse rajamise alustamine aasta keskel Rae valda.

2014. aastal pöörati erilist tähelepanu kiiresti riknevate toidukaupade kvaliteedile ja tehti olulises mahus investeeringuid toidu tootmisprotsessi, jätkuva kvaliteedikontrolli ja sortimendi optimeerimise arendamiseks. Maxima usub, et ainulaadne kulinaaria-, kondiitri- ja lihatoodete valik eristab teda teistest turul tegutsevatest konkurentidest.

Maxima Eesti müügitulu ulatus 2014. aastal 400,85 miljoni euroni, kasvades 2013. aastaga võrreldes 5,3%. aasta lõpus oli ettevõte Eesti jaeturul enda tegevussegmendis müügimahtude arvestuses teisel kohal. Majandusaasta tulemuseks on puhaskasum suuruses 3,52 miljonit eurot, mis väljendab mõningast vähenemist võrreldes eelneva aastaga.

Kasumlikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks tiheda konkurentsiga turul pöörab Maxima Eesti jätkuvalt olulist tähelepanu kulude kontrollimisele ja tõhususe suurendamisele.  2014. aastal investeeris ettevõte 6,9 miljonit eurot, millest suurem osa moodustasid investeeringud XX-formaadi kaupluste ümberehitamiseks ja arendamiseks.

Maxima kirjutab majandusaasta aruandes, et nende tulemused näitavad, et Eesti kliendid eelistavad suuremaid kauplusi ning nad kavatsevad suurendada müügitulu ja turuosa avades Tallinnas suuremaid kauplusi.

ETK püsib kindlalt jaeturu liidrina

ETK Gruppi majandusaasta kohaselt oli 2014. aasta ettevõttele väga edukas. Läbi aegade parimad tulemused tehti nii käibe kui ka kasumi osas. Käive kasvas aastaga 25,9 miljonit eurot. ETK Grupi 2014. aasta jaekaubanduse konsolideeritud netokäive oli 464,5 miljonit eurot, mis ületas mullust aastat 5,9 võrra. Grupi kasum aruandeaastal oli kokku üle 12 miljoni euro.

2014. aasta lõpu seisuga kuulus ETK Grupi ühistutele 354 müügiüksust, suurenedes aastaga 3 võrra. Suurima osa grupi käibest moodustas 248,8 miljoni euro suuruse netokäibega kauplusekett Konsum.

ETK Grupi Säästukaart on üks Eesti suurima liikmete arvuga püsikliendiprogramme ning 2014. Aasta lõpus oli kehtivaid kaarte kasutuses ligi 500 tuhat. Säästukaardiga registreeritud ostude osakaal moodustas 79% ETK Grupi kogukäibest.

ETK investeeris 2014. aastal põhivahenditesse 3,1 miljonit eurot, millest ca 2,3 miljonit investeeriti logistikakeskuse rajamisse, 360 tuhat Maksiköögi tootmise laiendusse, 200 tuhat eurot logistika seadmetesse ja infotehnoloogiasse ning 170 tuhat eurot jaekauplustesse.

Prisma Peremarket kasvatas jõudsalt kasumit

2014. aastal jätkus Prisma kauplustes Hinnagarantii kampaania, mille raames külmutab Prisma Peremarket pea 1000 toote hinnad kuueks kuuks ning seda kaks korda aastas. Majandusaruande kohaselt pöörab Prisma jätkuvalt suurt tähelepanu oma üldisele hinnatasemele, pidamaks kinni oma lubadustest pakkuda igapäevaselt soodsaimat hinnataset. 2014. aastal otsustati keskenduda põhitegevusele ning lõpetati Sikupilli kaubanduskeskuses paiknenud restoranimaailma tegevus, mis koondas kaubamärke „Rosso“, „Coffe House“ ja „Hesburger“.

Prisma tegevused olid 2014. aastal igati tulemuslikud, võttes arvesse, et vaatamata tihedale konkurentsisituatsioonile Eesti jaeturul, kasvatas Prisma aruandeaastal müügitulu 2013. aastaga võrreldes kokku rohkem, kui 6,9%. 2014. aastal oli ettevõte käive 207,5 miljonit eurot. Prisma Peremarketil on 87 600 ruutmeetrit üüripinda.

2014. aastal investeeriti kauplustesse ja kõikidesse Tallinna Prismadesse paigaldati iseteeninduskassad. Jätkati ka investeerimist IT süsteemidesse tervikuna ja valmistati ette ERP tarkvara uuendust. Uus ERP võetakse kasutusele 2015. aasta jooksul.

„Tõepoolest oli aasta meile edukas. Nii müük kui klientide arv oli tõusus ja see oli põhjus tulemuse positiivsele arengule,” kommenteeris Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Teemu Kilpiä ettevõtte häid majandustulemusi. Ta lisas, ettevõtte sisemiste protsesside arendamise ja kulude hoolika analüüsimise kaudu saadi tulemusi arendada positiivses suunas. ”Sisemiste tegevuste arendamine on võimaldanud hoida hinnataset konkurentsivõimelisel tasemel. Meie eesmärgiks on ka tulevikus pakkuda klientidele meeldivaid ostuelamusi, odavaimaid ostukorve ja laia sortimenti, mis on meie arvates põhjus ka ettevõtte positiivsele arengule.”

Majandusaasta aruandes lubab Prisma Peremarket 2015. aastal panustada püsikliendiprogrammi jätkuvasse tutvustamisse Eesti jaeturul. Lisaks analüüsitakse sadamapiirkonnas asuva väikekaupluse Prisma Express tulevikuväljavaateid pikas perspektiivis.

„Prisma Expressi kohta tegime oma analüüsi juba aasta alguses ja selle analüüsi põhjalt sulgesime Prisma Expressi uksed märtsi 2015 alguses,” ütles Kilpiä. Tema sõnul oli sulgemisel mitu põhjust, millest esimeseks oli see, et sadamast vaid mõne kilomeetri kaugusel asub täissuuruses Sikupilli Prisma ja sooviti vältida dubleerimist. ”Meie eesmärk on ehitada sadama piirkonda lähitulevikus täissuuruses pood,” ütles kaubandusdirektor. Teisena hindasid kliendid väikekaupluse tootevalikut liiga kitsaks ning kolmanda põhjusena mõjutas kaupluse sulgemist soomlaste alkoholi sisseveo piirangute muutused viimaste aastate jooksul.