Euroliidu kaubandusjuht: töölepingute aeg tuleviku kaubanduses saab ümber

Verschueren märkis, et kui täna on seitsmest töökohast 1 keskmiselt seotud jae- ja hulgikaubandusega ja 15-24-aastaste noorte hulgas on see isegi iga viies töökoht, siis siin on juba märgata, et muutub ka tööandja ja töövõtja suhe.

"Töölepingute ajastu kaubanduses on läbi saamas, üha rohkem on FIEsid ja ühemehefirmasid," kommenteeris Verschueren. Tulevikus peab selles vallas tegutsevatel inimestel olema kindlasti omal äriline mõtlemine ja oskus käsitseda digitaalseid tehnikaid ja digitaalseid kanaleid. Selle eesmärgi täitmiseks alustas organisatsioon EuroCommerce ka vastavat koostööprojekti Euroopa koolidega.

EuroCommerce püüdleb selle poole, et luua Euroopas hästi toimiv ühisturg. Selles on aga eelkõige vaja just paindlikke, lihtsamaid reegleid, mis aitavad kulusid kokku hoida, aga vastavad ka kliendi vajadustele. Vaba kaubandust ja avatud konkurentsi. Ta andis ka ülevaate e-kaubanduse regulatsioonidest Euroopa Liidus.

Verschueren rääkis veel, et Eestis on kaubanduses väga tihe konkurents, aga tänu sellele tehakse Eesti kaubanduses ka väga palju uuendusi.

Ta rääkis ka üleilmsetest megatrendid, mis mõjutavad just kaubanduse valdkonda. Ja jaekaupmehed toovad ise muutusi ellu ja see on hea uudis. Euroopa Liit peab toetama õiglast ja kestlikku jae- ja hulgimüüki.

Ta meenutas ka ütlust Vanas Kreekas, et maailmas on ainult üks püsiv asi ja see on muutus. Meie organisatsioon on oma prioriteediks võtnud digitaliseerimise. Oluliseim on digitaliseerumine. Aga EL vaatab Eesti poole digiküsimustes ja seda lisaks ka avalikus sektoris, nt valimised ja politsei. Eesti on eeskujuks kuidas majandust digitaliseerida.

Ja üha rohkem muutub maailm tema sõnul ka kohalikuks. Inimesed tahavad teada, kust toit ja riided konkreetselt pärit on. Isegi valitsused aeg-ajalt eelistavad osta kohalikult tootjalt.

"Iga teine eurooplane on juba ostud asju internetist, mis tähendab seda, et laienemine on veel võimalik. Näiteks pooled raamatud müüakse internetis, aga toidu kohta see veel ei kehti. Inglismaal nt ostetakse 6% toidukaupadest veebis, aga Euroopas keskmiselt on see 1% või vähem," ütles ta ning lisas, et väga põnev on jälgida toidukaupade osas.

Üldiselt on Europas e-kaubandus kesmiselt 27%. Sealhulgas on 85% on ostnud siseriiklikult veebilehelt, 45% neist on ostnud Euroopa-sisesest e-poest ja 35% e-poest väljastpoolt Euroopa Liitu ja see viitab ka võimalustele.

Meie organisatsioonil on kolme tüüpi liikmed. EKL Eestist on meie liige. Meil ei ole liikmeid Leedust ja Bulgaariast. Varasemalt Leedu oli ja loodame, et nad naasevad.

Meil on liikmeid ka Türgist Norrast ja Islandist, meie haare ulatub seega ka EList välja. Ka Eesti kaubandusettevõtetel on võimalus liituda. Põhjamaade jaemüüjaid võiks rohkem meie ridades olla, lisas ta.

Eesti Kaupmeeste Liidu kutsel  esines 14. oktoobril Kaubanduse Aastakongressil EuroCommerce peadirektor Christian Verschueren. EuroCommerce on Euroopa jae- ja hulgikaubandusettevõtjate ja organisatsioonide ühendus, kuhu kuulub 1997. aastast ka Kaupmeeste Liit.

Oma ettekandes räägkis Christian Verschueren Euroopa Liidu (EL) ühisturust ja sellest, kuidas kaubandussektor saaks ühisturu arengule kaasa aidata. Lisaks andia Verschueren ülevaate peamistest trendidest Euroopa kaubanduses ning -kaubanduse reguleerimisest EL-s. Vercheureni visiidi eesmärk oli muuhulgas presenteerida Euroopa kaupmeeste ühisosa ja kutsuda kaupmehi üles suuremale koostööle, tugevdamaks seeläbi liikmesorganisatsioonide mõju EL-s.

Autor: Annika Kald, teemaveebide juht