Toidumaksud tõstavad ka piimatoodete ja leiva hinda

„Tarbijatele on loodud petlik pilt, nagu hakkaks toidumaksud kehtima ainult ebatervislikele toiduainetele,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Täna kehtiv euroopa õigus ei võimalda maksustada üksikuid tooteid, vaid ainult koostisosi. Seega ei mõjuta näiteks suhkrumaks ainult maiustusi – selle kehtestamine tõstaks kõigi toidukaupade hinda, mille koostisse on lisatud suhkrut, muuhulgas kallineksid ka mitmed piima- ja leivatooted.“

Teiste riikide kogemus näitab, et toiduainete kallinemine puudutab valusalt esmajoones madalama sissetulekuga inimesi. „Olukorras, kus meil elab suhtelises vaesuses iga viies inimene, on kohatu ja lühinägelik rääkida toidumaksude kehtestamisest,“ rõhutas Potisepp.

Toiduliidu muudatusettepanekud puudutavad ennekõike toidumakse, toiduainete koostise muutmist ehk soola- ja suhkrusisalduse vähendamist, lastele turundamise reguleerimist ning toidualase teabe esitamist.

Toiduliidu hinnangul tuleb mistahes siseriiklikult kehtestatavate reeglite puhul arvestada asjaoluga, et meil on lettidel laias valikus importkaupa, mis pakuvad juba praegu tarbijale head alternatiivi, kui kodumaised tooted liiga kalliks või maitsetuks muutuvad. Toidutööstused on juba aastaid omal initsiatiivil ning järk-järgult vähendanud toodete suhkru-, soola- ja rasvasisaldust, lisades nendesse tervisele kasulikke koostisosi nagu vitamiinid, kiudained ning probiootilised bakterid.

„Meile valmistab kõige rohkem muret see, et sotsiaalministeerium on asunud jõumeetodil toitumise ja liikumise rohelisse raamatusse sisse suruma meetmeid, mida valdav osa töögrupi liikmetest ei toetanud. Seda põhjusel, et meil ei ole täna maailmast võtta veenvaid näiteid, kus sellised radikaalsed meetmed oleksid mõjutanud inimeste tervisenäitajaid. Kusjuures seda on avalikult möönnud ka sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler,“ rääkis Potisepp. „Nii meile kui ka mitmetele töögrupis osalenud tervisetöötajatele ja –teadlastele on täiesti arusaamatu, miks tahab Eesti riik valida katsetamise ja mängimise tee, mis on kulukas ning ebaefektiivne.“

Riikides, kus toidumaksudega püüti inimeste tarbimisharjumusi muuta, vahetasid inimesed kallimad toiduained odavamate või asendustoodete vastu ning hakkasid toidukaupu tooma naaberriikidest. Sellel põhjusel kaotas Taani rasvamaksu ja karastusjookide aktsiisi 2014. aastal. Soome kaotab magusamaksu 2017. aastast. „Kõigi nende näidetega on sotsiaalministeerium kindlasti kursis, kuid miskipärast vaatab nendele ebaõnnestumistele läbi sõrmede,“ lisas Potisepp. „Selleks, et inimestel oleks vähem tervisehädasid, tuleks suunata inimesi eelkõige tasakaalustatud toitumisvalikuid tegema ning rohkem liikuma. Paraku tuleb tõdeda, et liikumise osas on raamatus sisalduv riigipoolne nägemus suhteliselt üldsõnaline ning ebaveenev.“

 

Sotsiaalministeerium ootas tänaseks kõigilt toitumise- ja liikumise rohelise raamatu töögrupi liikmetelt lõplikke ettepanekuid dokumendi tööversiooni, mis on plaanitud avalikustada uue aasta alguses ning saata valitsusse juba esimeses kvartalis.