Piiriülene online-kaubandus ELis ei toimi

"Veebis kaupu ja teenuseid müüvad ettevõtted saavad 1,3 miljoni kliendi asemel juurdepääsu 550 miljoni kliendiga turule, kuid ennekõike võidavad muidugi Eesti tarbijad," sõnas Michal.

Laiem juurdepääs Euroopa e-platvormidel müüdavatele kaupadele ja teenustele alandab tema sõnul hindu ja suurendab valikuvõimalusi. Minister tõi välja, et oluline teema on ka digiteenuste kaasaskantavus, et näiteks Eesti telekanaleid oleks võimalik jälgida ka mujal Euroopas ja vastupidi.

"Digisisu tarbija asukoha järgi piiramine on vastuolus ühtse turu põhimõtetega," ütles Michal pressiteates.

Euroopa Komisjoni viimase uuringu kohaselt õnnestus vaid 30%-l juhtudest piiriülene elektrooniline ost. 70%-l klientidest tekkisid probleemid kas juba enda registreerimisel, kauba eest maksmisel või kohale toimetamisel.

Eile arutasid ELi majandusministrid Amsterdamis jagamismajanduse tulevikuperspektiive, e-kaubanduse asukohapõhiste piirangute kaotamist ja teenuste vaba liikumise parandamist Euroopa Liidus. Lisaks ka teenuste piiriülest pakkumist, mille parandamiseks on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku teenuste passi kasutuselevõtuks.

Esmajärjekorras soovitakse lahendada piiriülese teenuse osutamise probleemid ehituses ja äriteenuste pakkumisel, kus turu avamises peitub suurim majanduslik potentsiaal.

"Euroopa Liidu riikide lõikes on piiriüleste teenuste maht 6-20%, Ameerika Ühendriikides 27-32%. Eriti kehv on olukord tugevalt reguleeritud sektorites, näiteks 2014. aastal moodustas piiriülene ehitustegevus vaid 0,7% kogu ehitussektori mahust," ütles Kristen Michal.

Ta märkis, et Eesti huvides on ambitsioonikas lähenemine teenuste piiriülesele pakkumisele. "Teenuste pass peab tagama teenusepakkuja tunnustamine teiste riikide poolt ilma lisanõudeid või kohustusi esitamata. Tänases maailmas on ka loomulik, et piiriüleseks teenuse osutamiseks vajalikud andmed liiguvad riikide vahel digitaalselt ega tekita ettevõtjatele lisakoormust," selgitas majandusminister.