Kaupmehed ja toidutootjad otsivad heade kauplemistavade kokkulepet

Pühade-eelsel töögrupi kohtumisel lepiti kokku heade kauplemistavade üldised põhimõtted ning esialgne nimekiri ebaausatest ja ausatest kauplemistavadest.

„Nii põllumajandustootjate, toidutööstuste kui kaupmeeste eesmärk on tegelikult üks – vastata tarbija ootustele ning tagada parim toiduainete kvaliteet. See saab sündida ainult koostöös, mitte teisi osapooli kahjustavate või ebaõiglaste lepete toel,“ rõhutas töögrupi algataja, Eesti Toiduainetööstuste Liidu juhataja Sirje Potisepp. „Osapoolte ühise arutelu läbi sündinud kokkulepe loob parima võimaluse, et uus hea kauplemise tava ei saa paberiks lauasahtlis, vaid toimivaks tegutsemisjuhendiks.“

„Sektorite vaheline eneseregulatsioon on Euroopa riikides üha hoogustuv trend. Heade tavade eesmärgiks on suurendada usaldust ja koostööd toiduainete tarneahelas toimivates ärisuhetes ning tagada tarneahela kui terviku suurem efektiisus,“ ütles Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Riin Savi. Tema sõnul toetab liit vabatahtlikkusel põhinevat kokkulepet ka seetõttu, et initsiatiivi raames luuakse vahekohus, mis võimaldab osapooltel heade tavade järgimisega seotud vaidluste lahendamist kiirel ja läbipaistval viisil.

„Ebaausate kauplemistavade kasutamine on ohuks kodumaise toidutootmise arengule ja takistab toiduainete tarneahela efektiivset toimimist. Põllumajandus-kaubanduskoda osaleb läbirääkimistel heade kauplemistavade kokkuleppimiseks lootuses, et selle kaudu on võimalik vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Oleme siiski teinud valitsusele ka ettepanekud probleemide seadusandlikuks reguleerimiseks, et kokkuvõttes oleks mõlema võimaluse kasutamisel võimalik jõuda kõige tõhusamate tulemusteni,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

„Heade tavade koostamine on vajalik samm, sest võimaldab toidutootjatel ja jaekaubandusel läbi arutada olulisemad murekohad toiduainete tarneahelas ning leppida kokku mõistlikes lahendustes. See aitab edendada ausat äritava ning suurendada vastastikust usaldust.  Sellist tulemust on võimalik saavutada eelkõige läbi ettevõtjate koostöö, mitte muul viisil,“ sõnas Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juht Marko Udras.

Konjunktuuriinstituudi mullune uuring näitas, et suur osa Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest on kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Euroopa Komisjoni poolt tänavu jaanuaris avaldatud aruandes märgitakse, et erinevalt Eestist on enamikus teistes EL liikmesriikides viimasel ajal rakendatud meetmeid, mille eesmärgiks on vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist.