Hankijad, pidage oma kokkulepetest kinni

Vihand rääkis Koostöö konverentsil „Ausad ärisuhted toidu tarneahelas – müüt või tegelikkus?“, et nad näevad hästi tihti olukorda, kus neile saadetakse aluse täis kaupa, kus lubatud 15 ühiku asemel on näiteks 13 ühikut. „Kui vaadata suurt pilti, siis meil on 500 hankijat, iga päev tuleb 765 tuhat ühikut kaupa ehk tuhandeid aluseid. Komplekteerijad sõidavad laos tuhandeid kilomeetreid läbi, et kaup kokku panna. Seejärel saadetakse see 350 kauplusesse, milles sooritab iga päev oma ostu 180 tuhat klienti,“ rääkis Vihand. Lisades, et see on ka põhjus, miks me tahame, et meie kokkulepped peaksid koostööpartneritega.

Vihand jätkas, et kui neile tuleks järjest sisse aluseid, kus oleksid valed kogused kastides, valed hinnad saatelehtedel, siis nad läheksid hulluks sellest bürokraatiast, mis kaasneb vigade otsimise, parandusarvete saatmise, kauplustele info edastamise ja kastide koguse kokku lappimises. „See kõik tekitab ahelas ebaefektiivsuse ning tarne läheb hankijale kordades kallimaks,“ ütles Vihand.

„Tehke selline kokkulepe, mida suudate ka täita,“ pani Vihand hankijatele südamele. Ta lisas, et enamik kaupmehi ei tee trahve iga väikese asja eest. „96% juhtudest, kus oleksime võinud trahvi väljastada oleme jätnud seda tegemata, kuna mõistsime, kus viga on tekkinud,“ ütles Vihand. Kuid nad trahvivad neid situatsioone, kus regulaarselt ja pahatahtlikult tekitatakse ettevõttele lisaprobleeme.

Vihand selgitas, miks nad selle teemaga nii väga võitlevad on tingitud sellest, et uuringud näitavad, et kui kaupluses on riiuliauk, siis kaupmehel jääb saamata 40% käibest. „Meil on aga reaalselt igas kaupluses sadu riiuliauke, osad tekivad tarnijate, kuid osad ka meie enda süül,“ ütles ta. Kui Coop on hankija käest tellinud näiteks 100 porgandit, kuid talle saadetakse 17, siis selliste alatarnete tõttu jääb ettevõte aastas ilma miljonitest eurodest ja see sama tulu jääb saamata ka hankijal.

Vihand tõi konverentsil ka välja mõningad juhud, mille eest on teised kaupmehed hankijat trahvitud:

Tellitud kaupa 10tk. saadetud 10tk, kuid saatelehel ekslikult 15 tk. Kauba arvel olev kogus ei vasta tegelikkusele. – See ei ole väga suur eksimus, kui see on ühekordne.Kaup arvel kogemata vale hinnaga. Trahvi nõue pool kuud hiljem. Keegi ei teavita koheselt, et vale hind arvele jookseb. Kogused tarnitud. – Ühest küljest tundub väike probleem, teisest küljest juhin tähelepanu kogustele, mis sealt läbi käib. Kas see eksimus just trahvi nõuab, kuid tõsisem vestlus peaks sellisel juhul olema küll.Kaalutoote kastikoguseks 3kg. Saatsime keskmiselt 2,6 kg kastis. Kuna kastikogus on üle 10% väiksem, siis kaupa vastu ei võta. Järelikult hankija tarneauk. – Ühe rea pealt vaadetes vaatad, et väike vahe, aga kui korrutada see tuhandega, ja see vahe on väga suur. Hankija ei tohiks olla pahane, kui teda sellega noomitakse.Kett mõõtis toote temperatuuri pakendi pinnalt, mitte toote sisetemperatuuri nagu peaks. Temp +1C kõrgem lubatust. Kampaania kaup saadetakse tagasi. – Puhtalt kokkuleppe küsimus, kuidas seda teostatakse. Temperatuur on väga oluline ja sellesse ei saa suhtuda ükskõikselt.Auto hilineb taarale lattu järgi minnes tarneaknasse 30 minutit või rohkem. Samas, kui neil taarat anda ei ole, kui auto läheb, ei saa meie ketti trahvida. – Vastastikku peaks üksteist austama ja ühised tingimused olema.Komplekteerimisviga – Vale kastikogus. Näiteks pidi olema 5tk kastis aga oli 7tk kastis, kaup saadetakse tagasi ja tarne loetakse 100% mittetäidetuks. – Mõistan neid kaupmehi, sest kui selliseid kaste on väga palju, siis vahed on kokku väga suured ja see klattimine tekitab suure segaduse. Kui hankija annab hulgipakendi mõõdud, siis meie programm arvutab konteineri mahutavuse ja kui tegelikkus antud mõõtudega ei klapi, siis keerab kogu süsteemi pea peale.Tellitud kaupa 100 tk, tarnitud vähem näiteks 80tk. Alatarne – Kaupluses tähendab see riiuliauku, saamat jäänud käivet ja pahaseid kliente. Kui tegu on ühekordse ja põhjendatud (liini rike vms) veaga, siis tavaliselt sanktsioone ei järgne.Realiseerimisaeg 3/4. Kui on üks päev vähem, siis toodet vastu ei võta ja see võrdub mittetarnimisega. – Sõltub kaubast, kui tegu on lühikese säilivusajaga toodetega, siis igati põhjendatud. Pikema säilivusajaga toodete puhul lähtutakse pigem sellest, et tarnitaval kaubal on pikem või sama säilivusaeg kui eelmistel tarnetel (mitte kunagi lühem).Kaup komplekteeritud näiteks: ühel kaubaalusel on sama toode kahe erineva realiseerimisajaga. Saadetakse kogu kaup tagasi ning see võrdub mittetarnega. – Tegelikult on see tõsine probleem ja on esinenud juhtumeid, kui hankijad üritavad niimoodi liiga lühikese realiseerimisajaga tooteid teiste sekka peites need „kaelast ära saada“. Paljude toodete puhul jälgitakse ka partiide kuupäevasid ja sellised erinevate kuupäevadega segaalused ei ole sugugi oodatud.