1. augustil börsifirmas Silvano juhatuse liikmena tööd alustanud Kati Kusmini kutsus sinna ettevõtte nõukogu esimees Toomas Tool.
- Silvano juhatuse liige Kati Kusmin Foto: Raul Mee
Märtsi keskel Baltika müügi- ja turundusjuhi kohalt tagasi astumise järel ei olnud Kusminil õrna aimugi, et ta uus väljakutse võiks asuda järgmises börsifirmas – Lauma ja Milavitsa pesubrände tootvas ja turustavas Silvano Fashion Grupis. Pärast vastava ettepaneku saamist ja ettevõtte analüüsimist leidis Kusmin, et Eestist ida pool asuvatel sihtturgudel võiks olla ettevõttel siiski vaatamata hetkelistele tagasilöökidele suur potentsiaal, mida tema abiga hakata ellu viima. Kusmin näeb ennast Silvanos pigem pikemaajaliselt. Mida arvab Kusmin oma uuest tööst, loe pikemalt intervjuust.
Millal langetasite otsuse Silvanosse tööle minna?
Ma tegelikult juba suve alguses rääkisin nendel teemadel, aga lõplik otsus tuli päris hiljuti.
17. märtsil astusite Baltika juhatuse liikme kohalt tagasi ja tol hetkel te ei teadnud, et lähete Silvanosse?
Ei kindlasti mitte. Kaks kuud ikkagi puhkasin.
Kas teil oli ka muid mõtteid päevakorral, mida edasi teha? Kas olete valmis neist rääkima?
Oli küll, aga kuna need ei realiseerunud, siis ma neist ei räägiks. Päris huvitavaid mõtteid oli.
Kas teile tuldi midagi pakkuma või püüdsite härjal sarvist haarata, et oma ettevõttega alustada?
Päris oma ettevõtte plaane ma isegi ei jõudnud teha, kuna enne tuldi erinevate mõtetega minu juurde.
Nii et Silvanost keegi pöördus teie poole?
Tohib küsida, kes see oli?
Toomas Tool (Silvano FG nõukogu esimees – toim).
Kuidas ta teid ära rääkis, mida ta teile pakkus?
Tegemist ei olnud ärarääkimisega. Mulle on alati meeldinud esiteks suuremad ja teiseks rahvusvahelised ettevõtted. Need argumendid Silvano puhul olid olemas. Küsimus oli selles, kas see, mis Silvanos teha oleks vaja, läheks kokku minu kompetentsiga. Tegin väikese tuuri neile ettevõtetele (Silvano FG tütarettevõtted – toim) peale ja esitasin oma mõtted, mida ma näen, mida võiks teha. Tundus, et need sobisid, ja nii saimegi kokkuleppele.
Mis siis oleks vaja teha ehk et mida te siis tegema hakkate?
Silvano on ka välja öelnud, et ta kindlasti tahab kasvada. Venemaal kindlasti oma jaevõrgu kasvatamine, millega eelmise aasta lõpus algust tehti. See on Venemaal üks põhilisi ülesandeid. Teistes riikides on kasvuvõimalused olemas, aga kuna nende riikide, näiteks Ukraina ja Valgevene, majandused on praegu pigem sellises keerukamas olukorras, siis nendel turgudel on esmajoones oluline kasumlikkuse säilitamine. Sellised ülesanded mul ees seisavad.
Kas need on tähtajalised ülesanded?
Me oleme kokku leppinud suunad. Ei ole konkreetset tähtaega, et mingi asi peab konkreetseks kuupäevaks valmis olema. Silvano puhul on kindlasti väga head tööd tehtud kuludega viimastel aastatel. Kulude pool tuleb kontrolli all hoida. Kasumlikkuse suunda ka parandada. Pigem kasvada.
Kas teile on antud ette konkreetsed punktid, mida peate ellu viima, näiteks looma nii palju jaevõrguettevõtteid jne?
Börsiettevõttena ma ei saa konkreetseid kommentaare ilma eelnevalt börsi teavitamata öelda. Küll aga rääkida suundadest, nagu ütlesin: Venemaal jaevõrgu suurendamine, Valgevenes kasumlikkuse hoidmine, tõenäoliselt on ka Valgevenes mõningane potentsiaal veel ka jaevõrku suurendada. Seal on küll praegu 56 poodi juba, aga see on ka väga suur turg ikkagi. Ukrainas on ka müügi kasvatamine, aga seal meil oma jaevõrku ei ole, seal on läbi partnerite.
Kas uusi turge haarata ei ole teie ülesanne?
On, aga esmajärjekorras on ülesanne nendel turgudel, kus me oleme, potentsiaali realiseerimine. Igale uuele turule minek on kindlasti algselt suuremate kuludega seotud. Peab vaatama, kus ja mis turgudele. Pesu on veel selline kaubagrupp, et peab vaatama, millistele turgudele kaks põhibrändi Milavitsa ja Lauma paremini sobivad.
TAUST
Kati Kusmin on varem olnud:
Baltika ASi juhatuse liige (müügi- ja turundusdirektor),
Eesti Tarbijaühistute Keskühistu TÜH (praegu Coop Eesti Keskühistu) juhatuse esimees,
Kalev Chocolate Factory ASi juhatuse esimees,
Tallinna Kaubamaja ASis kaubamaja direktor.
Kui te Baltikast lahkusite, kas teil mingeid ärilisi piiranguid ei olnud, näiteks, et te ei või samasse valdkonda tööle minna, mida Silvano justkui võiks olla?
Pesu ja rõivas on piisavalt erinevad segmendid. Baltika pesuga otseselt ei tegele. Siin konkurentsipiirang ei rakendu.
Millised on teie hinnangul Silvano majanduslikud väljavaated? Äsja lahkunud finantsjuht Kadõrko rääkis hiljuti pigem negatiivsetest kui neutraalsetest ootustest.
Idaturud on kõik pisut keerulised. Kui vaadata kolme suuremat turgu – Venemaa, Valgevene, Ukraina, –, siis Venemaa kohapealne jaemüük on pigem juba stabiilseks muutunud. Seal selliseid järske muutusi ei prognoosiks. Valgevene on natuke keerulisemas situatsioonis ja seal tõepoolest on klientide ostujõud langenud. Vaatamata sellele on Silvano suutnud kohalikus valuutas kuue kuuga 12% kasvada, kuigi euros on küll müük langenud. Päris korralik kasv. Venemaal on ka esimese kuue kuuga 15% kasvu. Ei tohiks tegelikult kurta.
Möödunud aastal oli Venemaal käive 34, 5 mln eurot, siis milline tänavune prognoos on?
Aastaprognoosi kindlasti praegu välja öelda ei saa. Kui vaatame kuute kuud, siis euros oli väikene langus poole aastaga, 5%.
Kui te võrdlete kahte börsifirmat, Baltikat ja Silvanot, siis kas juhtimine on väga erinev või siiski suhteliselt sarnane? Või on veel vara öelda, kuna olete seal vähe olnud?
Ettevõtted on väga erinevalt üles ehitatud. Juhtimiskultuur on kindlasti erinev. Silvano FG suurim turg on Venemaa, Baltika kõige suurem turg on Baltikum. Siin on juba väga suured kultuurilised ja juhtimislikud erinevused. Ärikultuur Baltikumis ja ärikultuur Venemaal ning Valgevenes on vägagi erinev. See on üks pool. Teine pool on see, et Silvano FG-l tegelikult Eestis asuv emaettevõte või holding (haldus – toim) ettevõte on pigem väga väike ja kogu see jõud on tegelikult suunatud turgudele. Ettevõtted on üles ehitatud ka täiesti erinevalt.
Kas praeguse seisuga jääb Silvano juhatus kaheliikmeliseks?
Praegu on kaheliikmeline. Esialgu suurendamise plaane ei ole, aga kui on kusagil vaja meeskonda tugevdada, siis kindlasti nõukogu vaatab selle asja üle.
Kas teil on motivatsioonipaketis kuidagi ka firma aktsiate omandamine?
Hetkel motivatsioonipaketis mingit optsiooniprogrammi ei ole. Kui mul endal rahalist ressurssi tekib. Kui vaatan tulemusi, siis kindlasti on Silvano finantsnäitajate järgi väga väärtuslik ettevõte.
Aidake mul meenutada, kas teil Baltika aktsiad olid?
Ei olnud.
Te ei pidanud vajalikuks ka omandada?
Seal olid optsiooniprogrammid, aga need ei realiseerunud, kuna ettevõtte tulemus ei olnud optsiooniprogrammi eesmärkidele vastav.
Praeguses perspektiivis, kui pikalt te näete ennast üldse Silvanos?
Mulle juhina alati meeldib vaadata pikemat perspektiivi, mis ei tähenda seda, et mingi pikem vaade ei võiks olla lühema perspektiiviga tükkideks tehtud. Praegu päev, kuu või aasta korraga, aga tegelikult ma näen siin kasvuvõimalusi pikemaks ajaks.
Kas see on pigem üle viie aasta või...?
Ma ei oska seda ajalist perspektiivi niimoodi määratleda. Siin on piisavalt palju võimalusi olemasolevatel turgudel. Iseenesest tooted, nii Lauma kui Milavitsa, on väga korraliku kvaliteediga. Selles mõttes see tootepotentsiaal peaks küll olema palju laiematel turgudel, kui täna on jõutud realiseerida.
Kus neid üldse valmistatakse?
On kaks tehast. Milavitsa on Valgevenes Minskis. Teine, natuke väiksem tootmine, Lauma tehas, on Lätis Liepevas.
Sellist tunnet ei ole tekkinud, et viia tootmine üle Hiina, kus on seda odavam teha?
Ei ole. Kui vaadata, mida erinevad tootmisettevõtted tekstiilisektoris räägivad, et tegelikult on Hiinas tootmine kallinenud ja sealt on viidud tootmine veel odavamatesse riikidesse või siis vastupidi, on toodud Euroopale lähemale, kui on olulised nii-öelda paindlikkus ja väiksemad partiid.
Seotud lood
Varem Baltikas müügi- ja turundusdirektorina töötanud Kati Kusmin on alates tänasest Silvano Fashion Groupi juhatuse liige.
Rõivafirma Baltika teatas börsile, et ettevõtte juhatusest on alates tänasest tagasi kutsutud müügi- ja turundusdirektor Kati Kusmin.
Silvano Fashion Group teatas, et ettevõtte juhatusest lahkus Kati Kusmin.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.