Suuremate Selverite puu- ja juurvilja lettide juures on biolagunevad kilekotid olnud saaval juba mitu kuud, mi on mõeldud keskkonnateadlikule kliendile alternatiivseks pakendamiseks.
- Selveri puu- ja juurvilja osakonnas on kliendil võimalik panna enda tooted biolagunevasse kotti, mille eest tuleb tal maksta lisaks 0,06 eurot.
„Tasulised on nad seetõttu, et nende hind on oluliselt kõrgem võrreldes tavalise kilekoti hinnaga ning tasuta seda jagada ei ole täna võimalik,“ ütles Selveri juhataja Kristi Lomp. Ühe biolaguneva koti eest tuleb kliendil lisaks maksta 0,06 eurot.
Ta lisas, et tulevikus plaanivad nad keskkonnasäästlikku alternatiivi viia kõikidesse Selveri kauplustesse. „Loomulikult on nende tarbimine täna pigem marginaalne, kuid nende asutamine koos keskkonnasäästlikkuse kasvamisega kasvab pidevalt,“ selgitas Lomp.
Selveri juhataja rõhutas, et tavaliste väikeste kilekottide eest raha ei küsita ning tulevikus ei plaani nad seda ka muuta. „Neid saab endiselt toiduhügieeni tagamise eesmärgil ilma lisatasuta kasutada.“
Seotud lood
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas keskkonnaministeeriumile oma seisukohad pakendiseaduse muutmise eelnõu kohta, milles tõid nad välja, et kaubanduskoda ei toeta suurtele kilekottidele miinimumhinna kehtestamist ning ei pea vajalikuks keelata poodides väikeste kilekottide kasutamist.
Tähtsustades keskkonnahoidu ja vastutustundlikku tarbimist soovitab Kaupmeeste Liit oma liikmetel kaupluste kassadest eemaldada kliendile vabalt kättesaadavad õhukesed kilekotid. „See vähendab õhukeste kilekottide liigtarbimist kandekotina,“ selgitas liidu tegevjuht Riin Savi.
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil arutatakse koos kaupmeestega kilekottide kasutamise vähendamist ning tasuta jagatavate kilekottide keelustamist.
Äsja valminud uuringust selgub, et eestlane tarbib keskmiselt 164 kilekotti aastas, kusjuures eriti õhukesi nn puuviljakotte tarbitakse kordi rohkem kui kassast ostetavaid õhukesi plastkandekotte.
Ärijuhtimissüsteemid (ERP, ettevõtte ressursside planeerimine) on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Muutuste peamine suund on see, et ettevõtete individuaalselt kohandatud süsteemid asendatakse üha enam pilvepõhiste ERP-lahendustega.