Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis.
- Alates 1. juulist 2017 ei tohi kassades olla tasuta kättesaadavad eriti õhukesed plastkandekotid Foto: Raul Mee
„Kilekoti eluiga tarbeesemena on enamasti üsna lühike, küll aga tekitavad nad loodusesse sattudes palju pahandust. Sestap on kilekottide tarbimise vähendamine ette võetud terve Euroopa Liidu tasandil ning oleme kokku pannud meetmete paketi, kuidas ka Eestis poeskäimist keskkonnasõbralikumaks muuta,“ kommenteeris Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek.
Euroopa Liidu ja nõukogu direktiiv, mis pakendiseadusega Eesti õigusesse üle võetakse, seab kilekottide tarbimise vähendamiseks sihtarvud: 2019. aasta 31. detsembriks peab tarbimine olema alla 90 ning 2025. aasta 31. detsembriks alla 40 õhukese plastkandekoti inimese kohta aastas.
2015. aastal läbi viidud uuringu andmetel kasutab Eesti elanik aastas kuni 200 õhukest plastkandekotti (õhemad kui 50 mikronit) ja neist 160 on eriti õhukesed plastkandekotid (õhemad kui 15 mikronit, nn puuviljakotid).
Eelnõu kohaselt ei tohi alates 1. juulist 2017 kassades olla tasuta kättesaadavad eriti õhukesed plastkandekotid ja alates 1. jaanuarist 2018 võib eriti õhukesi plastkandekotte kasutada üksnes toiduhügieeni tagamiseks ning lahtise kauba esmaseks pakendamiseks. Samuti lisatakse seadusesse nõue, et kauplejad peavad tarbijale pakkuma kilekottidele alternatiivseid võimalusi.
Eelnõu kohaselt saab keskkonnaminister määrata õhukestele plastkandekottidele väikseima hinna vahemikus 30 eurosenti kuni 1 euro. Müügikohas ei tohi õhukese plastkandekoti (15 kuni 50 mikronit) hind olla väiksem ministri määrusega kehtestatust. Seaduse jõustudes rakendub miinimumhind alates 1. jaanuarist 2019.
„Kilekottidele väikseima hinna kehtestamine ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise piiramine kindlasti pöörab elanikkonna tähelepanu nende keskkonnaohtlikkusele ja loodetavasti mõjutab ka nende kasutamise otsuseid,“ märkis Eek.
Samuti lisatakse seadusesse soovitus vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müümist, kuna tarbijad peavad neid sageli biolagunevateks kottideks, mida need aga ei ole. Sellised kilekotid ei lagune kompostimise käigus lõplikult vaid üksnes väikesteks tükkideks, mis võivad sattuda loomade ja lindude toidulauale ning põhjustada nende surma.
Selleks, et plastkandekottide tarbimise ja tarbimise vähendamise eesmärkide täitmise kohta andmeid saada, lisatakse eelnõuga müügikohtadele nende üle arvestuse pidamise kohustus.
Aruandekohustus rakendub müügikohtadele, mille pindala on suurem kui 100 m2. Keskkonnaministeeriumile teadaolevalt oli 2015. aastal alla 100 m2 pindalaga müügikohti ligikaudu 780, mis moodustab üldisest müügikohtade arvust ligikaudu 28%.
Seotud lood
Riigikogu keskkonnakomisjoni tänasel istungil arutatakse koos kaupmeestega kilekottide kasutamise vähendamist ning tasuta jagatavate kilekottide keelustamist.
Äsja valminud uuringust selgub, et eestlane tarbib keskmiselt 164 kilekotti aastas, kusjuures eriti õhukesi nn puuviljakotte tarbitakse kordi rohkem kui kassast ostetavaid õhukesi plastkandekotte.
Rimi püüab keskkonnakampaaniaga juhtida inimeste tähelepanu sellele, kui kahjulikud on looduses plastikkotid ning nende asemel soovitame oma klientidel valida paber-, võrk- või riidest ostukotid.
Vabariigi Valitsus toetas Euroopa Parlamendi initsiatiivi vähendada kilekottide tarbimist, kuid leiab, et kilekottide erinevad liigid tuleks täpselt sõnastada.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.