Tele2 tegevjuht võttis aasta alguses enda juurde strateegilisele juhtimispraktikale personaalse praktikandi. Miks otsustas Argo Virkebau juhtkonna laua taha lasta võõra ja ärimaailmas rohelise tudengi, kes ei tea ettevõtte juhtimisest ega strateegia kujundamisest midagi? Vastus peitub tagurpidi mentorluses.
Virkebau sõnul on praegustel, enamasti keskealistel tippjuhtidel vaja milleeniumipõlvkonnalt palju õppida. "Kodus õpetavad mind mu lapsed. Mul ei olnud youtuber’ite fenomenist aimugi, kuni sain aru, kui palju nad mu poja ostueelistusi mõjutavad. Mõistsin, et ka töökeskkonnas oleks vaja noort visionääri, kes kõige kõrgema taseme juhte otse mõjutab, värskendavalt julget kriitikat jagab ja peale tuleva generatsiooni mõttemalle esindab, muidu jõuavad uued suunad strateegilistesse plaanidesse liiga aeglaselt,“ ütles Virkebau.
TTÜ tarneala juhtimise magistrant Anton Savitš, kes on jaanuari algusest praktiseerinud vahetult Virkebau kõrval ja jätkab tulevast aastast ettevõttes juba püsival positsioonil, leiab, et tegevjuhi praktikandiks olemine nõuab palju julgust. "Ma olen 24aastane ja ei teadnud praktikale tulles korporatiivsest maailmast mitte midagi. Samas aga näen ka oma vähese kogemuse põhjal, kui mingid asjad liiguvad täiesti ebaloogilist jada pidi. Esimest korda juhtkonna koosolekule vahele segades mõtlesin, et kas ma ikka tohin. Tuleb välja, et Tele2-s tohib!" rääkis Savitš.
Tele2 tänavusel tippjuhi praktikandil on viis soovitust kõigile tippjuhtidele, mida nad peavad varem või hiljem arvesse võtma.
Startup’induses on oma iva. Korporatsioonid on saanud korporatsiooniks kasvada, sest neil on õige ärimudel. Kuid iga uus idee ei saa olla sama hästi põhjendatud kui aja jooksul välja töötatud toode või teenus. Suurettevõtetes tapetakse häid ideid aga tihti sellega, et taga hakatakse ajama business case'i või protsessikirjeldust. Kui sul on töötaja, kes on uuest, kuid põhjendamata ideest vaimustuses, siis luba tal end tõestada, see teoks teha ja vaata, mis saab. Tõenäoliselt saab firma seda rahaliselt lubada, kui idee peaks läbi kukkuma. Kuid firma ei saa endale lubada, et proovimata idee korjab üles idufirma ja lükkab nad konkurentsist välja.Töötama ei pea 9-17ni. Tänapäeval on nii palju häid tööriistu ja kaugtöölahendusi, mis aitavad meeskondadel distantsilt koostööd teha. Kui tiimil on suhtumine, et kell 17 olen kontorist läinud, siis tõenäoliselt on suur osa sellest "tagumikutunnid", kus lihtsalt oodatakse kella tiksumist õhtusse. Meeskonna tööd peab mõõtma mitte ajas, vaid tulemustes ning kellelgi ei tohiks olla ülesannet jälgida, mis kell keegi kontorisse tuli või lahkus.Autoritaarne juhtimine on out. Juht peab oskama vastu võtta kriitikat ja tagasisidet. Loomulikult on tippjuht saanud oma positsiooni tänu ekspertiisile ja kogemustele, mida noorematel kolleegidel lihtsalt ei ole. Kuid töötajad peaksid tundma, et kui neil on midagi öelda, siis neid kuuldakse ja kui idee on hea, siis see viiakse ellu. Kui oled juht, siis võta hetk, et mõelda – millal keegi mulle viimati otse näkku kriitikat jagas? Kui vastus on väga ammu, siis peaksid endale enesekindla ja veidi arrogantsegi praktikandi võtma.Sisu on kuningas. Üldjuhul ei ihaldata toodet toote enda pärast. Ma ei osta haamrit, sest mulle meeldivad haamrid. Ma ostan haamri, et naela seina lüüa. Seega, kui sa oled haamriäris, siis võib-olla peaksid haamri müümise asemel haamriteenust pakkuma. Telekomiäris kehtib sama põhimõte – inimesed ei osta internetti, vaid selle taga peituvat sisu. Seega on esmaoluline sisuloojatega partnelust luua – nagu Tele2 lõi käed Deezeri muusikateenuse või sel aastal Viaplay internetitelevisiooniga.Kolm klikki on liiga kaugel. Internetist ostes ajavad igasugu registreerimisvormid ja ostu kinnitamised Y-generatsiooni rohkem närvi kui vanakooli ostlejat. Ettevõtte vaatevinklist on arusaadav, et isiku peab tuvastama ja nõusoleku saama, kuid mõtle kastist välja! Ma olen nõus oma andmed ühte portaali sisestama vaid ühe korra ja on sinu asi süsteem nii integreerida, et minult pidevalt sama infot ei küsita või muidu… ost jääb ära!
Seotud lood
Jaekaubanduses ei võistle omavahel ainult hinnad ja tooted – üha olulisemaks muutub võitlus kliendi tähelepanu eest. Ajal, mil ostjad otsivad ja eelistavad positiivseid elamusi pakkuvat ostukeskkonda, on digitaalsed lahendused kaupluste uueks standardiks. Küsimus pole enam selles, kas digitaliseerida, vaid kuidas teha seda nii, et investeering end võimalikult kiiresti ära tasuks.