E-kaubanduse Liit: seadused kehtivad kõigile e-kauplejatele

Eesti e-kaubandus kasvab tempokalt

Esmalt, e-kaubandus on Eestis viimastel aastatel kasvanud märksa kiiremas tempos, kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2015. aastal oli Statistikaameti andmetel tegevusalal jaemüük posti või interneti teel kaubandusettevõtete müügitulu 159 milj €, mis 2014. aastaga võrreldes kasvas 35%. Tegemist on sisekaubandusega ehk Eesti e-kauplejate müügituluga. 2016. aastal on 11 kuu müügitulu 156 milj €, millest novembrikuu oli rekordiliselt 17 milj €.

Kui vaadata infotehnoloogia kasutust leibkondades, siis vanuserühmas 16-74 eluaastat tehakse suurem osa internetiostudest kodumaistest e-poodidest. Veidi on langenud ostud Euroopa Liidust ja 2015. a. võrreldes 2% võrra kasvanud kolmandatest riikidest (sh Hiina).

Millel põhineb Toomas R. Raist väide, et “mullu kasvas e-kaubanduse maht Eestis tervelt 40%, kuid enam kui 90% selle kasvu taga olnud rahast läks välismaale”, jääb kahjuks selgusetuks.

Ettevõtteid tegevusalal jaemüük posti või interneti teel lisandub Äriregistri andmetel aastas sadades, kokku on Eestis ca 4000 tegutsevat e-poodi ja trend on kasvav. 

Seadustes juhindume Eurooopa Liidu õigusaktidest

E-kaubandus ei ole Eestis kallim kui mujal Euroopa Liidus, sest ühtsed regulatsioonid nagu 14-päevane taganemisõigus, 2-aastane pretensiooni esitamise õigus jne kehtivad võrdselt kõikides liikmesriikides ja ei ole meie riigi eripära.

14-päevane taganemisõigus tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2011/83/EL, millega e-kauplejal on enne äritegavusega alustamist mõistlik tutvuda. See sätestab ka tarbija kohustused müügilepingust taganemisel, mis on rakendatud meie võlaõigusseaduses § 56² lg 4: Tagastamisele kuuluva asja halvenemise korral vastutab tarbija asja kasutamisest tingitud väärtuse vähenemise eest üksnes juhul, kui ta on asja kasutanud muul viisil, kui on vaja asja olemuses, omadustes ja toimimises veendumiseks. Et veenduda asja olemuses, omadustes ja toimimises, peaks tarbija käsitsema ja kasutama asja üksnes nii, nagu tal lubataks tavapäraselt seda teha poes. Tarbija ei vastuta asja väärtuse vähenemise eest juhul, kui ettevõtja ei ole vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktidele 12 ja 13 juhtinud tarbija tähelepanu taganemisõiguse olemasolule.

Kasutatud asja väärtuse vähenemise suuruse otsustab kaupleja kui kauba ekspert. Juhtumid, kus tarbija on 14 päeva jooksul tagastanud kasutatud kauba ja nõuab kauba 100%-list hüvitamist, on tarbijavaidluste komisjonis lahendatud tarbija kahjuks.

Alaealiste leppetrahvid on õigustühised

Alla 18-aastaste isikutega tehtud tehinguid reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 3, mis ütleb selgesõnaliselt:

Piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui:

 1) tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi;

 2) isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik.

E-poest ostes ei kaasne tarbijale otseseid tsiviilkohustusi. Kui alla 18-aastane isik sooritab ostu ja kasutab selleks vabaks kasutuseks antud vahendeid, peab lapsevanem tõendama, et särgile kulutatud raha oli mõeldud hoopis pükste jaoks. Praktikas ei ole selliseid juhtumeid esinenud. Kui alaealisel isikul ei ole ostu sooritamiseks vahendeid, tellimus tühistatakse, kaupa ei väljastata ja tsiviilkohustusi ei teki.

Kui e-pood on otsustanud alla 18-aastaste isikutega seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta sõlmida müügilepinguid ja rakendab leppetrahve sooritamata jäetud ostude või lepingu rikkumise eest, ei ole selline tegevus kehtiva seadusandlusega kooskõlas. Seda kinnitas ka 27.09.2016 tehtud tarbijavaidluste komisjoni otsus 6-1-007446-426-16 OÜ Allepali osas.

Koostöö Tarbijakaitseametiga on tõhus

E-kaubanduse aktiivne kasv meelitab paratamatult ligi huvilisi, kes anonüümses kauplemises leiavad võimaluse tarbijate arvel rikastuda. E-kauplejal on seaduslik õigus küsida tarbijalt 100% ettemaksu, mis on tavaks nii kodumaistes kui piiriülestes e-poodides. Kui välismaal pistetakse rinda krediitkaardipettustega, siis pangalingilembelised Eesti tarbijad on pettuse ohvriks langenud ettevõtjaks registreerimata isikute ja eos pettusele rajatud e-poodide puhul. Või on likviidsuskriisis e-pood oma mõttetes nii ambitisoonikas, et jätkusuutlikkuse huvides suunab tellimustelt laekuva raha turunduskanalitesse selmet tarbijatele tarnida kaup või tagastada raha tarnimata jäetud kauba eest. Selliseid juhtumeid jõuab tarbijavaidluste komisjoni üksjagu, rohkem kui vaidluseid seaduskuulekalt tegutseva e-poe ja tarbija vahel. Juurde võib liita juhtumid, kus tarbija on langenud internetikelmuse ohvriks, kuid olenevalt ostusumma suurusest, ei pea vajalikuks teavitada Tarbijakaitse- või Politsei- ja Piirivalveametit. Ka viimane on internetikelmuste kasvava trendiga hädas.

Koostöös Tarbijakaitseametiga oleme rõhutanud tarbijate harimise vajalikkust, mis oli ka ameti viimase avaliku kampaania eesmärgiks. See oli õige samm teavitamaks, et lisaks õigustele on tarbijatel ka kohustused.

Erialaliiduna panustame sellesse, mis tarbijakaitseorganisatsiooni otsene kohustus ei ole – väljastame e-poodidele usaldusmärgist “Turvaline ostukoht”, harime ettevõtjaid e-kaubandusega kaasnevate õiguste ja kohustuste teemal, premeerime parimaid “E-tegu” konkursi raames ja korraldame tarbijatele soodusmüükide päeva- “E-smaspäeva” . Hoiame riigiameteid sektoris toimuvaga kursis ja aitame kaasa, et e-kauplejad laieneksid piiriüleselt ja tarbijad saaksid väärt kogemuse kodumaistest e-poodidest.

Enne teistele näpuga näitamist tasub alati üle vaadata, kas oma hoov on korras, sest valdkonnas kehtivad samad regulatsioonid kõigile, ka Osta.ee-le.

Autor: Signe Kõiv, Eesti E-kaubanduse Liidu juhataja