Eesti Väikekaupmeeste Liidu eestvedamisel paigaldati Eesti-Läti Ikla piiripunkti maksuloendur, mis näitab reaalajas, kui palju valitsuse agressiivse aktsiisitõusupoliitika tõttu jääb Eesti riigil makse saamata piirikaubanduse tõttu.
- Maksuloendur Ikla piiripunktis Foto: Eesti Väikekaupmeeste Liit
Väikekaupmeeste hinnangul on möödunud aasta algusest kuni tänaseni jäänud Eesti riigil agressiivse alkoholiaktsiisipoliitika tõttu saamata ca 27 miljonit eurot ning jooksvalt viivad Eesti tarbijad maksuraha Lätti 0,6 eurot sekundis. Kui võtta arvesse 1. juulil jõustuvad täiendavad alkoholi aktsiisitõusud, siis Eesti riik kingib 2017. aastal 40 miljonit eurot maksuraha Lätile.
Eesti ja Läti alkoholiaktsiiside erinevusest tekkinud piirikaubanduse hoogustumise tagajärjel on Lõuna- ja Kesk-Eestis mitmeid kohti, kus ei ole enam majanduslikult mõistlik pidada väikepoode. Järskude aktsiisitõusude tulemusel ootab maapiirkondades ees paljude väikepoodide sulgemine ning sellega kaasneb nii igapäevaste toidu- ja tarbekaupade kättesaadavuse vähenemine kui ka posti- või pangateenuse võimaluste kadumine. Lisaks kaovad maakaupluste sulgemise tulemusel maapiirkondadest sajad töökohad.
Aktsiisiloendur võtab arvesse Eesti riigil saamata jääva alkoholiaktsiisi kui käibemaksu kogumina. Eesti Väikekaupmeeste Liit kogus andmed alkoholitootjate esindus-organisatsioonidelt ning neid andmeid on tootjaorganisatsioonid jaganud ka Rahandusministeeriumiga.
Väikekaupmeeste Liit koondab enda liikmeskonda ligi 150 väikepoodi, sh on kümneid maakaupluseid, andes tööd kogu Eestis ligi 3000 inimesele.
Seotud lood
Rimi majanduskonverentsil ütles A. Le Coqi juhatuse liige Tarmo Noop, et järgmisel, 2018. aastal prognoosib riik alkoholiaktsiisi laekumist 341 miljonit eurot, kuid tootjate prognoos on 225 miljonit. Järgmisel aastal kukub Noobi sõnul ära ka Soome turg, turism on juba sellel aastal kukkunud 20%. Noobi kinnitusel sõltub majanduse konkurentsivõime paljuski maksude konkurentsivõimest, mis Eestis järjest halveneb – Eestis on poliitika täiesti ülimuslik majanduse ees.
Eesti-Läti piiri äärde Valka kavatsetakse rajada uus kaubanduskeskus, kus avaks uksed ka alkoholipood Super Alko.
Eesti inimesed tarbisid 2016. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 9,9 liitrit absoluutalkoholi, mida on 6 protsenti vähem kui 2015. aastal. Alkoholitarbimine väheneb neljandat aastat järjest, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2016. aastal“.
Ostlemise ja ostukogemuse tulevik pakub palju põnevust, jagab kodumaise tarkvaraarendusettevõtte Datanor tegevjuht Indrek Ott ja kirjeldab, milleks valmis olla.