Kaubandus on hetkel üsna keerulises seisus

Loe intervjuud Wandering the Future asutaja ja trendieksperdi Cecile Cremeriga:

Sinult kui trendiuurijalt ei saa küsimata jätta, mis on praegu “kuum”? Mida võib sel suvel kaubandusvõrgus näha, mida veel eelmisel aastal seal ei olnud?

Peaksin alustama sellest, et tegelikult on kogu kaubandussektor hetkel üsna keerulises seisus. On näha, et tarbijad ei osta enam nii palju kui varem – seda suuresti tänu keskkonnateadlikkuse kasvule aga ka üldiselt raha väärtuse paremale tunnetamisele. Kaupmeestel on praegu üsna raske aeg, kuna nad peavad veenma inimesi rohkem ostma. Samas on siiski näha, et tarbijad on nõus maksma rohkem, kui nad näevad, et kaup on kvaliteetne ja bränd usaldusväärne ja keskkonnasäästlik. Neid muutusi näen ma praegu üldise laiema trendina.

Muidugi on alati olemas ka mingid “kuumad” tooted, mille puhul ei tea kunagi päris täpselt, kas see on vaid haip või pikemaajalisem trend. Hetkel on heaks näites fidget spinner, mis on laste ja noorte seas hetkel on ülipopulaarne.

Aga kui pikemas perspektiivis mõelda, siis äri kasvatamiseks ja ka tulevikus turul olemiseks on minu hinnangul praegu kõige parem viis ehitada oma brändi nii, et see oleks avatud, aus ja läbipaistev. Isegi kui su toode ei ole 100% fair trade või keskkonnasõbralik, siis ole aus ja läbipaistev, sest juba sellega võidad tarbijad enda poolele. See on kindel tulevikutrend kaubanduses – ausus klientide vastu.

Endiselt on väga oluline ka eristuvus ja personaliseeritus. Tarbijad tahavad üha enam osta midagi erilist. Midagi, mida pole enne teda tuhat teist inimest ka ostnud. See on ka põhjus, miks on moes vintage, käsitöö, kohalik disain ja miks näiteks ostetakse CD-de asemel vinüülplaate. Inimesed otsivad üha enam midagi ehtsat, originaalset ja unikaalset.

Samas tegutsevad paljud massitoodangu pakkujad ja kiirmoeketid nagu Zara või H&M turul endiselt üsna edukalt.

Jah, seda küll. Ma ei arvagi, et sellised poed ja ettevõtted järgmise paari aasta jooksul välja surevad. Need on endiselt populaarsed teatud segmendis, näiteks noorte hulgas, kellel pole palju raha, kuid kes tahaksid siiski iga nädal midagi uut osta. Aga pikas perspektiivis ei ole see kuigi jätkusuutlik äri. See on selline pidev võitlus – raha versus väärtus.

Sellegipoolest usun ma, et ka sellised suured traditsioonilised kauplused peavad varsti hakkama tegema üsna drastilisi muutusi oma ärimudelis. Paljud neist on sellest ka juba aru saanud ja muudatusi teinud – näiteks H&M-il on oma keskkonnateadlik seeria Conscious ning nad võtavad kauplustes vastu kasutatud riideid, et suunata need taaskasutusse jne. Ühiskondlikud ja keskkonda puudutavad väärtused on inimeste jaoks üha olulisemad ning kaubandus­ettevõtetel tuleb tahes-tahtmata sellega arvestada.

Järjest enam ostetakse ka tooteid, mis on tehtud kohalikul turul, ja seepärast on üha enam tootmist tulemas tagasi Euroopasse. See on hea, sest tähendab nii kvaliteeditõusu kui ka seda, et nii toomistingimused kui ka palgad ja hinnad muutuvad õiglasemaks. Pean silmas eelkõige seda, et tasakaal tootmiskulude ja kasumi vahel hakkab olema õiglasem. Mitte nii nagu praegu paljude Aasiast tulnud toodete puhul, et toodet müüakse 400%-se juurdehindlusega, mis on täiesti hullumeelne.

Kokkuvõtteks veelkord – üldine trend on siiski aususe, läbipaistvuse ja õiglase kaubanduse poole. Inimesed tahavad tarbida üha enam nö süütunde-vabalt. Muidugi võtavad muutused palju aega, aga kindel on see, et esimene oluline nihe inimeste teadlikkuses on toimunud.

Selles muutuvate väärtushinnangute maailmas on oluline ka nn heategevus-faktor. Enamus inimesi tahab head teha ja paljudel on selleks ka võimalus, aga sageli nõuab see neilt kas liiga palju aega või energiat. Või on lihtsalt liiga palju heategevuse võimalusi, mille vahelt ei osata ise valida. Selle asemel on neil lihtsam osta brändidelt, kes teevad head nende eest. Näiteks TOMS Shoes on juba aastaid tuntud selle poolest, et annetas iga ostetud kingapaari pealt ühe paari ka mõnele arengumaa abivajajale. Nüüdseks on ettevõttel juba välja kujunenud väga põhjalik heategevussüsteem ja ka nende äri õitseb. Seegi on kindel trend, et need brändid, kes tõesti annavad ühiskonnale midagi tagasi, kasvavad üha suuremaks, sest nad aitavad oma klientidel teha midagi head ilma igasuguse jõupingutuseta.

Räägime veidi ka kaubavalikust, mis tänu e-kaubandusele on pidevalt kasvav. Teoreetiliselt on tänapäeval internetist võimalik osta absoluutselt kõike. Kui inimene ei leia poest midagi sobivat, siis ta läheb internetti ja leiab selle sealt. Kuidas e-kaubanduse piiramatu valik mõjutab füüsilisi kauplusi? Ükski pood ei suuda valiku poolest konkureerida internetiga.

See on tõsi, et e-kaubandus vastab tõesti peaaegu kõigile meie soovidele ja on ülimalt mugav. Füüsilistele poodidele tähendab see, et nende konkurentsi­eeliseks peab olema elamuse pakkumine klientidele. Enam ei ole niivõrd tähtis see, mida sa müüd, kuivõrd see, kuidas sa müüd. Kui sa suudad muuta ostlemisprotsessi või ostuhetke oma poes meeldejäävaks positiivseks elamuseks, siis võid võita ka e-kaubandust. Kui suudad rääkida hea loo või pakkuda inimestele tõeliselt hea elamuse, siis ei oma su piiratud kaubavalik mingit tähtsust.

Sellele trendile on hulgaliselt näiteid. Näiteks on tekkinud palju väikseid poekesi, kus müüakse põhimõtteliselt ainult üht kindlat toodet ning kogu kommunikatsioon ja elamus selle ümber toetab seda üht lihtsat toodet. Või siis on mõni suurem kauplus tervenisti omaette elamus. Näiteks raamatupood, mis on kombineeritud kohvikuga, või riidepood, mis õhtutundidel kokteilibaariks muutub. Kontseptuaalne innovatsioon ja loovus on olulised märksõnad siin. Kaupmehed peaksid vähem mõtlema sellele, et nad müüvad tooteid, ja rohkem sellele, et nad müüvad lugusid ja elamusi. Oluline on eristuda teistest ja seda pole võimalik teha, keskendudes ainult toodete müümisele. Peamine väljakutse on leida oma unikaalne müügiargument, mis tänapäeval pole enamasti toode, vaid teenindus, asukoht või elamus selle ümber.

Lisaks ei tasu unustada, et me elame peer-to-peer maailmas, kus teiste inimeste soovitused on väga olulised. Nii et ettevõtetel tasub investeerida ka brändisaadikutesse (näiteks sotsiaalmeedias), või siis kasutada nö brand influencer’eid, ehk tuntud nägusid, blogijaid jt arvamusliidreid oma toodete ja poe tutvustamisel.

Aga kui ma lähen näiteks Amsterdami kesklinna ja kõnnin mööda peamist ostutänavat, siis 90% sealsetest poodidest näevad ikka väga traditsioonilised välja. Kusagil pole tunda seda erilist elamust.

Jah, see on tõsi. Aga fakt on ka see, et sellistelt suurtelt kuulsatelt ostutänavatelt kaob üha rohkem poode. Lihtsalt see ei paista välja, kuna sellistel kesklinna peatänavatel liigub alati rohkelt rahvast ja palju turiste. Aga näiteks viimase aasta jooksul on Hollandis pankrotti läinud lausa kolm sellist suurt traditsioonilist kauplust, millel seljataga enam kui 150 aastat ajalugu.

Samas, kui liigud mõnda teise linna piirkonda, kus on palju väikesi poode, butiike ja stuudioid, millest enamik pakub värvikaid elamusi ja põnevat ostukeskkonda, siis sa näed, et ka see piirkond on inimestest tulvil. Vaatamata sellele, et tegu pole traditsioonilise turistidest tulvil südalinnaga.

Milline on Sinu hinnangul suurte traditsiooniliste kaubamajade ja ­ostukeskuste tulevik?

Enamik sellistest suurtest ostukeskustest on juba praegu märkimisväärselt panustanud elamuste loomisele. Näiteks on seal lisaks poodidele juba praegu palju kohvikuid ja meelelahutust ning nendest on kujunenud mõnusad kohad, kus näiteks perega nädalavahetusel aega veeta. Nii et ma arvan, et sellised keskused on üldiselt üsna hästi kohanenud tarbija vajaduste ja ootustega. Kui nad suudavad olla pidevas uuenemises ja muutumises ning pidevalt luua uusi elamusi, siis ma ei usu, et need keskused niipea kuhugi kaovad.

Oluline on jätkuvalt hoida üleval inimeste huvi, keskkonna uudsust ja olla loominguline. Näiteks on hea nipp luua rohkem pindu pop-up poodidele või korraldada ostukeskkonnas ka meelelahutusüritusi.

Wandering the Future asutaja ja trendieksperdi Cecile Cremer esineb 12. oktoobril toimuval poolepäevasel workshopil ostujuhtidele ja turundajatele “Mida ostjad tahavad?".

Workshopil saab vastused küsimustele:

Kuidas valida kaupu, mis ostjatele korda läheks?Mis on moes, mis on trendikas, mis müüb?Tarbijaeelistused aastal 2017

Tutvu programmiga ning registreeru soodushinnaga SIIN.